siida


Lesk-Ant Uul, Uula Morottaja j T.I.Itkonen Tlvitupeluobbl tuve lunne. Kovvejeijee Frans im. Sijd Matti Vale arkkdh.

UULA MOROTTAJA

 

Lesk-Ant Uulást puávtáččij ettâđ, et sun lâi 1900-lovo anarâškielâ …äällim já muštâlemärbivyevi pioneer ađai oovdâstjottee. Elimis tááhust sun lâi uáli táválâš já vyeligâš anarâš, mut sun lâi čeppi čäälliđ sämikielân já suomâkielân, já sun meiddei pyereest maatij muštâliđ puohlágán mainâsijd.
     
Sun čaalij sämikielân távjá Sabmelaš-loostân já suomâkielân Rovaniemi-loostân. Majemuid ivijdis sun vala kiergânij toimâđ Rovaniemi-loostâ äššialmajin. Toh ulmuuh, kiäh suu vala mušteh, eteh-uv, et tobbeen ij lamaš kuássin ahheev, kost Lesk-Ant Uulá lâi: suu mainâsijd lâi suotâs kuullâđ. Ko sun lâi čuuvtij kirjálâš olmooš já čeppi muštâliđ, te sun maŋgii tooimâi kielâtotkei kielâmiäštárin já anarâškielâ máttáátteijen sijjân – kuittâg jo T.I. Itkosâžân nuorâ almajin 1900-lovo aalgâst já maŋeláá Erkki Itkosâžân 1900-lovo pelimuddoost.
     
Oskar Uula Morottaja
šoodâi vyesimáánu 1. peeivi 1892 Njellimist. Suu vanhimeh Antti Hietajärvi, oovdiš Morottaja já oppeet maŋeláá Morottaja (13.5.1851 - 27.5.1919) já Riijtá Maatinieidâ Valle (10.7.1856 - 9.6.1912) uážžoin čiččâm pärnid: vittâ kaandâ já kyehti nieidâ. Kuulmâs sunnuu párnáin jammii  nuorrân. Oskar Uulá lâi sunnuu viiđâd pärni. Uulá vanhimeh láin kievhis kuálásteijeeh, já nuuvtpâ párnááh viehâ tooláá karttii-uv vyelgiđ meddâl pääihist tiänáđ leeibis. Uulá vuolgij reŋguustâllâđ já juuđij táálust táálun. Ton ääigi Uulást ij lamaš kosten alnestis päikki, mut sun aasâi ain tobbeen, kost kuás-uv reŋguustâlâi.  Sun išedij tálulijd päikkipargoin já tooimâi puásuikeččen. Uulá toovâi reŋguustâllâmmaađhijd meid­dei Taažâ pel, já tobbeen sun kuáhtái ennuv ulmuid já kuulâi sist ennuv saavâid já mainâsijd, moh oppeet lijjii vuáđđun suu jieijâs mainâsáid. Mainâsijdiskijn Uulá makkuuttij puoh taid ulmuid, kiäi kuvlân sun kuás-uv orostâlâi. Reŋguustâllâm lasseen Uulá jođettij poostâ Sulgušjáávrán ohtii ohhoost.
     
Reŋguustâllâm tuálvui Uulá meiddei jieijâs eemeed Rivdul Aailâ, oovdiš Sarre, jieijâs suuvâst Mattus (š. 05.04.1881) kuuvl Sulgušjáávrán. Ailâ lâi pááccám leskân ive 1920, ko suu oovdiš käälis Mattii Saammâl lâi jáámmám espanjataavdân. Uulá vistig reŋguustâlâi Sulgušjäävrist motomijd aaigijd iššeed jäämmim maŋa, já kiđđuv 1926 sun naajâi táálu emedáin. Näävt sust šoodâi ečipeeli kuuđâ páárnán. Alnestis sust iä lamaš kuássin párnááh. Najâmis maŋa Lesk-Ant Uulá poorgâi enâmustáá päikkipargoid, kuálástij já piivdij riävskáid. Taan äigistis Lesk-Ant Uulá-rokke lii ettâm uápisulmuid, et lâi suotâs finniđ olssis pääihi, kost aassâđ. Sun lâi kustoo vaibâm kolgolâšelimân.
     
Lesk-Ant Uulá lâi pääihist ereslágán ko eres ulmuigijn, muštâl suu nieidâpeeli Anna Harju: omâs ulmuigijn sun savâstâlâi ennuv, mut pääihist sun lâi ain uáli joskâd. Tehálumos äššin sust lâi talle päikkipargoi porgâm. Ko sun lâi lamaš jotemin já poođij páikkásis, te sun ij kuássin muštâlâm vistig saavâid mut esken talle ko kiinii poođij kolliistâllâđ, te talle sust mainâsčukke lekkâsij. Ko suu eemeed taan uđheest maidnii huámmášutij, te Uulá ain pahudistij: – Na kiergânhân te vala tääl-uv saavâid kuullâđ! Ijhân tot toi savâiguim nuuvt huáppu lah!

Lesk-Ant Uulá jaamij njuhčâmáánu 31. peeivi 1963.



SKS KRA

Čižetpeln Heikki Sarre, Erkki Itkonen, Inga Paadar, Katri Lahdenmäki, Elsa Kuuva já Uula Morottaja.

 

 

 

 

 

 

 
 

 

 

Maassd pajas

 


  © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi siida@samimuseum.fi