siida


Lesk-Ant Uul, Uula Morottaja j T.I.Itkonen Tlvitupeluobbl tuve lunne. Kovvejeijee Frans im. Sijd Matti Vale arkkdh.

PEKKA SAMMALLAHTI

 

Vyesimáánu 21. peeivi 1947 šoodâi Helsigist kollečeppi Lars Sammallaahtin já kontturpargee Maire Sammallaahtin (s. Halén) kandâpärni, kote kastui eejis käimin. Pekka Lars Kalervo Sammallahti kiergânij väzziđ oovtâ ive aalmugškoovlâ ađai kansaškoovlâ, jeđe moonâi love ihán Helsingin Suomalainen yhteiskoulu -nommâsâš škoovlân, mii lâi nuuvt pehtil, et sun čaalij pajeuáppen ive 1965 kuuđáin laudaturijn. Tot lâi pyeremus puáđus tallaa ääigi já sun ana SYK stuorrâ áárvust vala onnáá peeivi-uv.
     
Tast maŋa sun luvâškuođij Helsig ollâopâttuvâst já filosofia kandidaattân sun valmâštui ive 1971, filosofia lisensiaattân ive 1975 já tuáhtár náguskirje sun čaalij ive 1977, mut tuáhtár áárvu sun finnij eskân ive 2002, ko sun lâi jieš promoottorin Oulu tuáhtárpromootiost. Talle sun kočottâđâi vistig jieš vihkuđ tuáhtárân já eskin tast maŋa peesâi vihkâškyettiđ iärásijd. Ennis lâi tábáhtusâst uáli mielâst, ko puárásumos pärni viijmâg šoodâi tuáhtárin ton maŋa, ko lâi lamaš professorin niäljádâsihečyeđe.
     
Helsig ollâopâttuv assistenttân sun lii toimâm 1968 – 1971, siämmáá ollâopâttuv totken 1972 – 1977, Oulu ollâopâttuv išeprofessorin 1977 – 1982 já majemustáá Oulu ollâopâttuv sämikielâ já sämmilâškulttuur professorin ive 1982 rääjist. Ton lasseen sun lii toimâm nubben professorin Säämi ollâškoovlâst Kuovdâkiäinust 1989 – 1996 já Tromsa ollâopâttuvâst 1993 rääjist onnáá räi. Maaŋgâi jieškote-uvlágán luáttámuštoimâi lasseen sun lii toimâm KOTUS ađai Päikkienâmij kielâi tutkâmkuávdáá stiivrâ jesânin 1985 – 1997, mon maŋa sun lii lamaš stiivrâ saavâjođetteijen ive 1997 rääjist. Sunjin mieđettui staatâ kirjálâšvuođâpalhâšume juo ive 1975 já staatâ tiäđujulgáštempalhâšume čuávvoo ive.
     
Säämist Pekka Sammalahti eelij vuossmuu keerdi obijnis já ejijnis ive 1958 já talle sij ellii Anarist já Ucjuuvâst. Sun lâi talle 11 ihásâš já maatij juo mottoom sääni orjâlâškielâ. Muáddi ive maŋeláá ađai keesijd 1960 já 1961 sun lâi Vuáču alda Šapšâčielgist Šapšâ-Uulá kuvlân já juuđij meiddei puásuipargoin suu perruu mield Suálučielgist já eres-uv soojijn. Talle sun oopâi orjâlâškielâ váháš pyerebeht iänááš Uulást, mon maŋa sun lii-uv lamaš puoh keesijd tääbbin Säämist. Äigipaje 1962 – 63 sun lâi keesijd Oula Näkkäläjärvi reŋgân kolmihâšmittedempargoin Kittâlist, Suáđigilist, Suovâkuoškâst, sehe Kyelijäävrist ađai Sallaast já talle esken sun oopâi olmânáál sárnuđ orjâlâškielâ. Näkkäläjäävri Vuolli já Hejá-Antti láin suu máttáátteijeeh.
     
Aanaar kielâ sun lâi kuullâm juo ive 1958 Stuorrâjäävri riddoost, mut ibbeerdškuođij tom mottoomnáálá eskin ive 1965 ko Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja) išádâlâi suu ton pálgá oolâ; sunnust lâi juurdâ čäälliđ aanaarkielâ kuursâ meiddei, mut suoi rahtijn tuše vittâ oppâtiijme já toh pápáreh-uv láá vissâ juo lappum. Ive 1965 sun nuurâi mestâ oles keesi päikkinoomâid Kietâkierrust já 1966 Njunnáás já Lismá peln. Lismáást sun orostâlâi oho ađai muáddi. Talle lâi luommimäigi já uási ääigist sun juuđij-uv ulmui mield luommiimin. Aanaar kielâin sun porgâškuođij eenâb ive 1982, ko sun šoodâi Oulu ollâopâttâhân sämikielâ já sämmilâškulttuur professorin. Siämmáá ive sun toolâi oovtâst Kuobžâ-Saammâl Mattijn vuossâmuu anarâškielâ kuursâ Avelist, mast lijjii nubáloh uásivälded. Tiet kurssâ adelij šiev vuáđu onnáá peeivi čälleid já maaŋgâs láá toh, kiäh čallii talle vuossâmuu keerdi jieijâs eenikielân.
     
Mii puohâi pyereest tubdâm Sevtil-Piäkká sárnu uáli mielâstis anarâškielâ ain ko toos lii máhđulâšvuotâ já meiddei išádâl mielâstis anarâškielâ ovdedempargoost. Suu mielâst anarâškielâ lii nuuvt mokkáá, et maŋgii ferttee smietâstiđ, maht tuot ađai taat sääni sojágin. Sevtil-Piäkká osko-uv, et aanaarkielâ mokkáávuotâ lii hirmâd pyeri lekittâs dementia ađai kulhijdem vuástá, ko vuoiŋâšeh kalgeh tuođâst porgâđ tom sárnudijn.
     
Pekka Sammallahti áásá tááláá ääigist Tiänuriddoost Veččâhist já suu kirjálâš ánsulisto lii uáli kukke; 104 jieškote-uvlágán olgosadalduhhâd, moin anarâškielâliih láá:
- Säämi-suoma-säämi škovlasänikirje, mon sun lii toimâttâm oovtâst Matti Morottajain ive 1983
- Säämi-suomâ sänikirje, mon sun lii toimâttâm oovtâst Matti Morottajain ive 1993.

Astoääigi sun jotá luándust mecci- já kyelipiivdost.



Kove: Inga Guttorm
Professor Pekka Sammallahti meccireeisust.

 

 

 

 

 

 

 
 

 

 

Maassd pajas

 


  © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi siida@samimuseum.fi