siida


Lesk-Ant Uul, Uula Morottaja j T.I.Itkonen Tlvitupeluobbl tuve lunne. Kovvejeijee Frans im. Sijd Matti Vale arkkdh.

MARJA-LIISA OLTHUIS

 

Márjá-Liisá lii šoddâm Aanaar Pärttihist porgemáánu 9. peeivi 1967. Suu eeči lâi Sammlii-Kaabi Eljis (Eljas Mujo) já enni lii Piätárii-Heendâ Heeihâ Elsa (js. Aikio, tááláš Väisänen). Suu eeči já äijih Heendâ-Heikkâ hevvânáin moottorkiälháin vyejedijn talle ko sun lâi neelji ihásâš. Tastmaŋa suoi enijnis orostâláin uánihissii ääigi Uccjuuvâst já Njuárgámist jeđe vuolgijn Kuuhmon, kost suu enni maŋadist naajâi uđđâsist.
     
Vuáđuškoovlâ sun algâttij Pärttihist ive 1974, joođhij Uccjuuvâst já Njuárgámist já loppâuási škoovlâ sun vaazij Kuhmoost. Pajeuáppen sun čaalij Kuhmo luvâttuvâst kiđđuv 1986. Ollâopâttuv oopâ Márjá-Liisá juuđij Oulust já sun čaalij filosofia maisterân njuhčâmáánu 25. peeivi 1992. Siämmáá ive juovlâmáánust suoi varrijn kálláinis Hollaandin. Márjá-Liisá lii-uv vuossâmuš anarâš maister já enâmustáá oopâ jottáám anarâš. Tutkos uássin sun raahtij uálgilaudatur anarâškielâ deverbaal substatiijvâin. Filosofia lisensiaattân sun valmâštui ive 2001 já lisensiaatpargo kieđâvušâi kyevtistaavvâl orjâlâškielâ -mi- já anarâškielâ kyevtistaavvâl -mi- já -me- nominijd já toi álgupuáttim. Sun lii tääl čälimin tuáhtár náguskirje anarâškielâ šlajânomâttâsâin, moh kieđâvušeh kuobbârijd, šaddoid já luudijd.
     
Sun lii meiddei finnim anarâškielâ ollâopâttuv kiellân nuuvt, et lii vuávám 15 oppâoho oppâmere västideijee approbatur-oopâ siskáldâs ja meiddei máttááttâm ton mield. Motomeh uáppeeh láá jo finnim approbaturtutkos anarâškielâst. Juurdân lii pieijâđ puátteevuođâst joton anarâškielâ ollâopâttâhmáttááttâs.
     
Merhâšittee äšši Márjá-Liisást lii tot, et sun lii pastam siäiludiđ já ovdediđ anarâškielâ kukken anarâš pirrâsist, ko lii aassâm Kuhmoost, Oulust já Hollaandist.
     
Säämi Instituut mieđettij Márjá-Liisán Israel Ruong stipendi, mii mieđettuvvoo nuorâ sämikielâ totkei. Stipendi keigij sunjin roovvâdmáánu 26. peeivi 1999 Kuovdâkiäinust suu kuhesáigásâš máttáátteijee já ustev filosofia tuávtir Tuomas Magga. Ton lasseen, et sun lii nuorâ kielâtotkee, sun lii meiddei vuossâmuš anarâš, kote totká jieijâs kielâ. Veikkâ sun lii-uv servâm máinuhis olmoošjuávhun, mast láá tagareh kielâtotkeeh ko M.A. Castren, A.V. Koskimies, A. Andelin, Elias Lönnrot, A.J. Sjögren, Frans Äimä, T.I. Itkonen já Erkki Itkonen, spiekâst sun taan kielâtotkeejuávhust ton-uv tááhust, et sun lii jieš sämmilâš já anarâš. Nuuvtpa sust lii-uv ereslágán perspektijvâ já uáinu aššijd, ko mii lâi máinuhis kielâtotkeeuámikkâsâin.
     

Márjá-Liisá áásá tááláá ääigist Hollaandist já suu perrui kuleh hollandlâš kállá Henkjan lasseen kyehti nieidii, Sofia (š. 1996) já Ester Anne (š. 2004), kiäid sun sárnu pääihist anarâškielâ.

Kirjáliih pargoh já tutkâmušah:
- Toimâttâm vijđes Anarâškielâ sänikirje, mast sun lii kiävttâm vuáđđun Erkki Itkos sänikirje Inarilappisches Wörterbuch, sehe Pekka Sammallahti já Matti Morottaja Säämi-Suomâ sänikirje. Kirje lii val kietâčaalân.
- Ráhtâm kirje Anarâškielâ kielâoppâ, mii lii val kietâčaalân.
- Jurgâlâm anarâškielân párnái katkismus Sun ana mist huolâ ive 1991
- Jurgâlâm anarâškielân Evaŋgelium Matteus mield ive 1995.
- Jurgâlâm anarâškielân pirâsoppâkirje Luándukirje ive 2003.
- Jurgâlâm já toimâttâm anarâškielân Kirkkokietâkirje, mii lii val kietâčaalân.
- Jurgâlâm já toimâttâm Kirholij toimâttâsâi kirje, mii lii val kietâčaalân.
- Čáállâm novellijd Anarâš-loostân.
- Čáállám anarâškielâ kyeskee tieđâlijd artikkelijd jieškote-uvlágán olgosadalduvváid.



Kove: Ilmari Mattus
Kaabi Eljis Márjá-Liisá, Marja-Liisa Olthuis Suomâ evangellâš-luterilâš kirho kirholij toimâttâsâi -kirje almostittem- tilálâšvuođâst Avveel servikoddesalist ive 2005.

 

 

 

 

 

 

 

 

Maassd pajas

 


  © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi siida@samimuseum.fi