siida


Kyeliöaavah jodettuvvojeh moottorkŠrbŠin Aanaar kŠŠvpŠn vyebdimnŠŠl. Kooveest Einar jŠ Eenok Seurujšrvi, Uula Saijets jŠ Vilho Seurujšrvi. Sijd‚ Pentti Kšrkkšisii arkk‚d‚h..
Eellimvyehi

 

Anarâš eellimvyevi kovvejeh eellimkiäinuh, moh láá kuhes ovdáneme ääigi vuáhádum teehin hiäivulâžžân, já meiddei táiđu cevziđ luándust. Šoŋŋâdâh lii pieijâm tiätu raajijd elimân já eellimkiäinoid. Ko verdid määddib kuávloid, te kolmâ šoŋŋâdâh já uánihis šadoi šoddâmpaje räijejeh šadoi šoddâdem. Tavveen ordârääjist asâmist láá jieijâs iävtuh. Čuovis kesi-iijah juátkih pargopeeivi, mut skammâ vist keeppid pargomáhđulâšvuođâid. Čuovis ääigi kalga leđe iäljár, tälvikyevdil ääigi lii oppeet tile uáccáábeht eelliđ. Liijká meiddei skammân já sevŋâdin puáhtá porgâđ maidmaid-uv pargoid. Puásuialmai puovtij sevŋâdin-uv veikkâba njuovvâđ poccuu. Skammâ ij sämmilijd tiäddâm, nuuvt tego mäddin puáttâm ulmuid.

Ovddii ääigist anarâš eellimvyehi lâi táválávt tálutoollâm, mast puovtij toollâđ poccuid, käärji já eennâmtuálu, lâi miäcástem, kuálástem já muorjim. Taah eellimkiäinuh lijjii čovgâ ohtâvuođâst iveaigijd. Anarâšah läävejii maaŋgah varriistâllâđ, kiđđuv kesipááikán já čohčuv tälvipááikán. Anarâšâi eellim lâi čovgâ ohtâvuođâst luándun.
 
Puoh pargoin lâi jieijâs äigi. Pargo koolgâi porguđ talle ko lâi rievtis äigi ivveest já vuovâs jergâ. Ovdâmerkkân jävildiđ puovtij tuše sovđâšoŋŋân teikâ miärkkán. Liijkás njuoskâ šoŋŋân teikâ koškádâhhân tot ij luhostum. Äigi lâi tehálâš joba kamuvsuoinij čuoppâmist. Meiddei iho koolgâi leđe vaalmâš vyelgiđ paargon. Ovdâmerkkân iiŋŋâm hooššijd puovtij raaijâđ tuše ijjâkääsi ääigi. Eres aigij kavnui meiddei ain pargo, muorrim, tuoijum jna. Puásuituálust kyeddid, pálgádâh, porge, roovvâd jna. lijjii ääigih, moh meridii pargoid.

Áárvuh

Anarâšâin lijjii áárvuh já täävih, moh iä lam kal kuussân čaallum, mut maid koolgâi tiettiđ iälustmist já koskâvuođâin eres ulmuid. Luándu kevttimist, nuuvt tego jävilenâmijn, kuáláástmist teikkâ lyemečuággimist lijjii tálui kooskâst merkkiihánnáá rääjih, main ij lam vaarâ ain ubâ sárnumáingin sooppum, mut moi paijeel ij lam pyeri moonnâđ.

Anarâšâi koskâvuođâst lâi áárvustoonnum olmooš, kote piergij pyereest luándust, taaiđij meeccist. Taggaar olmooš lii taiđiš. Pivdo- já puásuipargotááiđuh lijjii teháliih. Koolgâi leđe päččee já njuárusteijee, skuttár. Kii tuubdâi ennuv vittáid, lâi pegâlmâs já áárvustoonnum. Mááinuh lâi meiddei sävris čyeigee já väzzee. Taah ääših annojii nuuvt tehálâžžân, et taid lâi kolgâđ pärnivuođâ rääjist ovdediđ, nuuvt tego tovle lâi luándulâš. Nuuvtpa vanhimeh távjá lijjii ton uáivilist, et ko páárnâš lii maŋgâ ive škoovlâst, te tast ij šoodâ innig rievtis puásuialmai. Tuoijumtáiđu já čiäppudâh mudoi-uv lâi ei. pelikyeimi valjiimist ävkkin. Nissoon koolgâi leđe porgiš, sijvuu, ruopsâd já juurbâs. Kälissaasâ lâi pyereeb, jis sun ij juuhâm ige spellâm. Pelikyeimisaasâ koolgâi leđe val šiev suuvâst.

Puohâi ulmuiguin koolgâi iälustiđ olmoošlávt já sivâdávt. Ij kolgâm kiäinnân sárnuđ suámittemeht, pilkkediđ teikâ árvuttuššâđ. Läddlij kuáttá uáinuh lijjii kyevtlágáneh. Nube tááhust onnui áárvust om. čuovviittâs já jáválâšvuotâ, mut nube tááhust vist čyerbivuotâ sämmilijn tááiđuin adelij aartâ huánnuđ. Sämmilâšvuotâ onnui táválávt áárvust, já paiulmuin puohtii ettâđ, et sij toh láá rievtis sämmiliih.

Täst čaallum ääših kovvejeh tile, mii lâi ovdil moottorääigi já tiätuteknâlâš ääigi, ovdil ko ulmuuh juttii kuhes poojijd škoovlâid. Táálááh anarâšah láá integristum pyereest tááláá, teknolooglâš siärvádâhân. Sämmilâš eellimvyehi já áárvuh iä liijká lah lappum, kuittâg puohâin, pic toh vuáttojeh anarâšâin val tááláá ääigist-uv.



Matti Morottaja


Siida Pentti Kärkkäisen arkisto
Seurujavrij kesipäikki Njihenjargâ.


 

 

 

 

0
Kuobžâ-Saammâl (Sammeli Morottaja) njuává pohccuu juolgijd.

 

 

0 Kosk‚vuot‚ luŠndun

 

 

 

 

Maassâd pajas

 


  © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi siida@samimuseum.fi