siida


Markk‚nist fijnott‚llui cimcc‚hpadijguin. Saara Aikio, Mikko Palokangas, Maria Morottaja (Ranta-MŠŠrjŠ), Elsa Aikio, Johannes Morottaja, Olga Morottaja, Anna-Briita Mattus jŠ Paul Vale kŠlgu ive 1920. Museovirasto.
Kulttuuri

 
 
 

 

Anarâšâi kulttuur lii váhá eresláván ko eres sämmilijn. Áigápuáđuh láá lamaš siämmááláváneh tego sämmilijn mudoi-uv, luánduiäláttâsah. Stuárráámus iäru lii vaarâ tot, et anarâšâin iä lah lamaš stuorrâ puásui-iäluh ege sij lah jottáám puásuisijdâiguin. Motomijn kal láá lamaš ennuu-uv poccuuh, mut liijká häärvist. Táválávt táálust lijjii poccuuh tuše ton verd, et finnejii vuájánijd já fiävruid. Puásui lâi anolâš jyehináál. Tast finnij piärgu já tyejiamnâsijd. Poccust ij pááccâm mihheen kevtihánnáá.

Eres kuávluin poccuuh kuodâdii veitâlâs, já vyesih vittáduvvojii keessiv pálgádâhhân teikâ maŋeláá-uv, mut anarâšah läävejii veddiđ áálduid kyeddid ääigi. Jo kiđđâtäälvi nuorâbeh áálduh piäijojii vedduđ, vâi hárjáneh láábžán. Majemustáá vyesimáánust ovtâskâs táálu teikâ sijdâkodde oovtâst čonâdii áálduid. Áálduid koolgâi sirdeđ jyehi peeivi, tassaaš ko áldu kuodij já vyesi lâi vittádum. Áldui veddim lâi anarâššáid nuuvt táválâš, et orjâlâšah finnejii tast suujâ nabdeđ sii nomâttâssáin lávžeanáraččat, läbžianarâšah.

Varriistâllâm lâi anarâšâi eellimvyehi

Anarâšâi eellimvyehi lii muttuustâllâm iveaigij mield. Varrim kesi- já tälvipääihi kooskâ toovâi máhđulâžžân anneeđ pyerebeht äävhi luándust já meiddei šeštiđ luándu vaarijd. Keessiv assii kyeličasij riddoost já tälviv vist vyevdi alda kost lâi uubâs poccuid já jävilenâmeh. Tobbeen lijjii meiddei puáldimmuorah aldeláá. Tágáreh tälvisiijdah tego nuorttâlijn lâi Suonnjel, iä lah vaarâ lamaš kuittâg majemui aigij, ko anarâšah assii pirrâ stuorrâ Aanaar. Puárásub ääigist kal tälvisiijdah láá lamaš, om. Aanaar Uáđđivei riddoost, kost lii kuávumijn kavnum toovláš tälvisiijdâ saje.

Ohtâvuođah láá lamaš luándulávt-uv ránnjáulmuiguin, mut ovdâmerkkân káárvuh já kielâ láá čielgâsávt eresláváneh. Enâmustáá Aanaar mááccuh sulâstit Vaarjâg mááccuh, já meiddei ton kielâ čuájá váhá tego anarâškielâ. Meiddei Vuáču mááccuh lii hervâidis peeleest Aanaar mááccuh vuáhán. Viestâr pele anarâšah kal kevttih ucjuvmallisii mááccuh.

Vuáhádum já cevzim historjá

Anarâšâi historjá lii lamaš suddâdem, vuáhádum já cevzim historjá. Anarâšáh láá kastum ristâooskon vaarâ Nicolaus Rungius ääigi 1600-lovo aalgâkeččin. Sij láá šoddâm tobdosin tast, et mielâstis nuávditteh laavâ já lyepih kielâstis. Maister Johan Ervast (jaamij 1737) maainâst säämivuolgâttâs čielgiittâsâst, et "anarâšah, veikâ äässih-uv jäävri riddoost, mii lii nuuvt kukken miste, lijjii puoh miäđásumoseh hilgođ madâräijihij miänuid já osko, já ton keežild piäijoijeh puohâi ovddiipel." Vaarâ taan suujâst lii meiddei anarâšâi puáris livđedem lappum masa ollásávt.

Ucjuv kirkkohiärrá Jacob Fellman vist rammui anarâšâi salmâveisidem, mii lâi suu mielâst čuuvtij pyereeb ko ucjuvlijn já mainâstij, et anarâšperruu eeči luuvâi jyehi pasepeeivi päihistis postila já et alkoholkevttimist anarâšah tuhhiiččii ovdâmerkkân iärásáid. Meiddei kielâtotkee Matias Aleksanteri Castrén eeđâi 1800-lovo aalgâst, et anarâšah láá oskoos já tavijdis peeleest ennuv paajaapeln orjâlâšâid, mut tubdâstij kal meiddei tom, et suijân sáttá leđe tot, et orjâlâšah iä addim nuuvt pyereest suomâkielâ, mii lâi ristâlâš máttááttâs kiellân ton ääigi.

Uđđâ äigi käržidij eellimtile

Anarâšah láá pitái mield monâttâm stuorrâ uási eellimáhđulâšvuođâinis. Sii kuávlun láá puáttâm mäddin jo muáddičyet ihheed läddliih. Ive 1852 rääjitoppâm keežild pottii orjâlâš perruuh Aanaar kuávlun, ko iä peessâm innig kesienâmáid Taažâ pel. Meiddei majemui sođij maŋa sirdojii ennuv ulmuuh Piäccâm peln Anarân. Tot lii čielgâs, et anarâšâin iä täin aašijn koijâdâm maiden, toin ko sii lohhojii táválâš kieldâlâžžân ege eissigin algâaalmugin. Maŋa pottii val puásuitálulaahâ, luándutálulaahâ já kaavademtoimâ. Aanaarjävri lii puođđum já pannaal pivdum, Mudusjäävri palgâsist puátkejui tehálâš kesikuáttumkuávlu Njiävđám palgâsin, Ucjuv ohtâsâšmecci vuáđudui Anarân, puásuikuáttummeecih cuáppojeh. Luándu- já puásuitálulaahâ tiäđust-uv kyeskih meiddei anarâšâid, mut siämmást puoh eres-uv ulmuid taggaar juávu mield, mii šadda ulmui lohomeerijn. 

Ko luándu peessih puohah kevttiđ, te tot ij eeleet pyereest innig kiämmân. Jo tääl kiävttojeh luánduväärih liijkás čuuvtij. Taah mainâšum ääših iä jieškote-uv ohtuunis liččii nuuvt unohâsah, mut eellimtile káržum puohnissii lii páguttâm anarâšâin maŋgâs varriđ meddâl.  Siämmást kielâ-uv lii jotelávt lappuumin, ko tot vuálgá sárnoi fáárust meddâl taan kuávlust mäddiláá Suomân já naaburenâmáid. Algâalgâlumos sämmilâškulttuur lii lappuumin taan suhâpuolvâ ääigi, jis iäláskittem ij äälgi jotelávt já tuárvi pehtilávt.

Luándutuálust tááláá ááigán

Anarâš kulttuur lii karttâm uánihis ääigist muttuđ čuuvtij. Vala 1950-lovvoost ulmuuh ellii luándutuáloin, mast ruttâ ij meendu ennuv onnum, kävppitävirijd finnij luándutävirijguin loonootmáin. Automaađijeh iä lamaš jyehi siijdân, mut tälviv juttii ergijguin já čuoigân, keessiv vääzin tâi kárbáin. Puhelimeh já radioh lijjii häärviht, já postâ juuđij iänááš ohtii ohhoost. Škoovlâst ferttij aassâđ asuntolast ubâ luuhâmive, mii merhâšij korrâ suddâdem syemmilâš kulttuurân. Syemmilâš kulttuur peht pottii anarâššaid nk. ollâ kulttuur amnâseh, nuuvt tego uápásmem kirjálâšvuotân, musikkân já kovetaiđuid, puoh tiäđust-uv suomâkielân. Ton fáárust poođij korrâ läddlâš árvutiäddu já maailmkove. Meiddei kárvuđâttâm muttui, säämipihtâseh ferttejii čahhiđ läädipihtâsijd, veikâ toh heivejii hyenebeht taan kuávlu šoŋŋâdâhân. Tot kiäst lijjii säämipihtâseh, šoodâi táválávt povvâstemuámmin, já kamuvsuoinij kevttim kieldui asutolast. Škovlâlij sämikielâ monâškuođij jotelávt maŋas já lappuuškuođij.

Tego sämmiliih mudoi-uv, meiddei anarâšah oppii vuáháduđ já piergiittâllâđ taan ääigist. Kielâ já eres kulttuur lii álgâm kuuloold iäláskiđ. Tot lii finnim torjuu tast, ko sämmilâštoimâ lii jyehi náál ovdánâm. Ko tääl kuittâg orjâlâšâin lii kirjálâšvuotâ, tieđettemkoskâuámih, taaiđâ, škovlâmáttááttâs já pooliitlâš orgaaneh, te tot lii ovdedâm meiddei anarâš kulttuur.



Matti Morottaja



Ella Sarren kotialbumi
Kesvuonâst 1950-lovvoost Sammeli Antti Sarre (Anttii Mat Saammal), Saara-Maria Sarre, nieidâ Ella Sarre, Maria Kristiina Saijets ađai "Tuuru-ákku", sehe Aili-Kirsti Sarre já Viljo Martti Sarre.


 

 

 

 

 

Siida Kaamasen ala-asteen kokoelmat
Kaamâs škovlâlij tijmekoskâ lii nuuhâm tälviv 1959..

 

 

 

 

 

Kove: Seppo Lammi
Koškepuško lii merhâšittees uási anarâš kulttuurist.

 

 

 

 

 

 

Matti Morottajan kotialbumi
Viiljâžeh Saammâl, Hanssâ já Matti Morottaja Samudjäävri päikkikuáđis lunne ive 1978.

 

 

 

 

 

Maassâd pajas

 


  © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi siida@samimuseum.fi