siida


Markk‚nist fijnott‚llui cimcc‚hpadijguin. Saara Aikio, Mikko Palokangas, Maria Morottaja (Ranta-MŠŠrjŠ), Elsa Aikio, Johannes Morottaja, Olga Morottaja, Anna-Briita Mattus jŠ Paul Vale kŠlgu ive 1920. Museovirasto.

TYEJI

 

Tyejikulttuur kulá nanosávt anarâš ärbivuáhán. Ton pyeremusah tobdomeerhah láá Aanaarjäävri pirrâsijn siäilum kielâ já anarâš mááccuh. Puohâin taavaapiälái aalmugij tuáváážijn kávnojeh siämmááh vuolgâsajeh: arktâlâš luándu já ovdánem tárbu. Aašijd lii ferttim iskâdiđ, ovdediđ já ain taan tyehin lii lamaš olmooš.

Anarâš eellimvyevist ráhtojii pääihist puoh päikkipirrâsist tarbâšum tiiŋgah, mii asâttij anotiŋgáid tiätulágánijd vátámušâid. Tiiŋgah kolgii leđe nanoseh, vuohâseh kevttiđ já toh kolgii leđe meiddei čaalman vuohâseh uáiniđ. Almaah porgii nk. almai pargoid, moh lohtâsii asâmân. Aanaarjävri já ton maaŋgah uálgičácáduvah, jäävrih já lááduh vattii tááiđu kárbá rähtimân. Tälvijotemân tarbâšuvvojii kerriseh já rievah, sehe ergijd leeŋgih. Perrust tâi aassâmkuávlust lâi ain kiinii, kote haldâšij muorâst rähtim tááiđu. Poccuu čuárvi lii lamaš meiddei anoaamnâs, mast láá rahtum ovdâmerkkân suoppâin čuárvikielah, pastemeh, njuškomeh já kiävuh.

Anarâšah iä lah lamaš puásuiriggáh, mut puásui lii lamaš kuittâg ubâ eellim iähtu. Tot lii lamaš vuájáán, purrâmâš adeleijee já ton čeevđist láá rahtum anokäävnih. Tälvikárvu vuáđudui poccuutyelji maaŋgâpiälásii kevttimân, mast ráhtojii sehe almai já nisonij káárvuh. Ostodum čevđi lâi maaŋgâpiälásâš tyejiaamnâs, mii tarbâšui leeŋgijn, laavhâin já sekkânähkin, sehe káárvuin.    

Eellimvyehi čoonnâs mááccuhkulttuurân

Kyelipivdo lii kullum nanosávt anarâš elimân nuuvt tälvi- ko kesiorottuvâst-uv. Tyejeh láá čuávvum varriistâllâm mieldi. Ucessiähá eennâmtuálu já šiiveettuálu, kuusah já saavzah, láá puáhtám lasattâs perrui purrâmâšvááljun. Kusânähki tarbâšui ovdâmerkkân kamuvvuáđučevđin já läbžiamnâsin já saavzâulloost pannojii lääigih. Saavzâ tuoljin ráhtojii ruávuh, já piärgu kevttui ravâdin. Taažâ kävppimaađhijn puáhtojii purrâmâšveerki lasseen meid nuárjunähki kamuvvuáđui, laabžij já laavhâi várás, sehe eres-uv tyejitarbâšeh tegu leđđee já paajâ sämimáccuhij várás.

Nisoneh láá uásálistám máhđulâšvuođâidis mield puoh pargoid. Eemeed pargon lii lamaš toollâđ pääihi já perruu liegâsin, já sun lii kárvuttâm perrus. Motomin ráhtojii käävnih meiddei ránnjáid já olgoláá-uv. Táválávt tuáijojeijei táiđu juuđij máđhálij já rahtum tuojij mieldi.

Mááccuhkulttuur ovdánem lii kuullâm eellimvuáhán. Nissoon tááiđuh já taaidâčalme láá lamaš tárbuliih pivtâstem ovdánmist. Hervâttemvyehi olášuttui amnâsij mield, moh kuás-uv lijjii finniimist. Anarâšâi vyeligâš eellimvyehi tiettui meiddei kárvudâtmist, ain ij lamaš väärigin ko eidu velttidmettumân juhlekáárvun.

Sämimááccuh spejâlist onnáá peeivi

Falâlduv valje, omâdâh já amnâsij älkkeb finnim tááláá ääigist anarâš-uv piivtâstmist. Ärbivuáváliih mááccuhamnâseh láá finnim paldâsis taanáigásâš uđđâ kággáid já eres-uv kuárrumtarbâšijd.

Ihelovoi mield láá puáttám vaikuttâsah sämikuávlu jieškote-uv kuávlust. Aanaar kuávlun láá puáttám ässeeh sämikuávlu eres oosijn. Iänuduvliih, ucjuvliih já nuorttâlâšah láá puáhtám kuávlun jieijâs mááccuhkulttuuris. Meid siähálâsnäimilitoh vaikutteh jieijâs uásild mááccuhkulttuur ovdánmân


Ella Sarre



Kove: Juhani Honkola
Tuáijojeijeeh:

Ella Sarre
Nili-Aili
Veikko Paltto

 

Kove: Martti Rikkonen
Ensi Aikio šišneest kuárrum nitrosehhiih čižetpeln, sehe kähvi- já sukkârseehah uálgispeln.

 

 

 

Maassâd pajas

 


  © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi siida@samimuseum.fi