siida


Post‚-Matti, Matti Aikio, Pištt‚r Mikko, Mikko Paltto sehe Elli-Katri Paltto. Sijd‚ Anni Sare arkk‚d‚h.
Elinkeinot

 
 
 

 

Tegu tááláá ááigán kulá, pargeh anarâšah masa juo puohâin tobdos ámáttijn. Nubástus tovláid luánduáigápuáđoid vuáđuduvvee oornigist tááláá teknisâš ohtsâškoodán lii pištám pajeláhháá 40 ihheed. Tot lii uáli uánihis äigi, ko váldá vuáhán ovdánem korrâ liävtu. Olmooš ij lah puoh aašijn pastam västidiđ ovdánem hástusáid. Tekniik kuittâg juátká ovdánmis. Nuuvtpa láá-uv vyerdimist lase et lase uđđâ áámmátnomâttâsah.

Puárásumos áámmát aaibâs koskâääigi rääjist lii lamaš nuáidi. Taan áámmátsyergi ulmuuh láá iälustâm vala 1900-lovo pelni Säämist. Majemuid taan ámáttân kullee lii lamaš Stuorr Ant Ánná (Ánná Aantinieidâ Sarre, 1843 – 1915), kote aasâi Ijjäävrist. Ärbivuáválumos áámmát vuáđudui kyelipiivdon, meccipiivdon já nurâmân, maid Stuorr Ant Ánná-uv poorgâi. Tovle tien ámáttist ij lamaš nommâ ollágin, mut tááláá ääigist siämmáin aašijn áigápuáđus finnejeijee kočoduvvoo luándutálulâžžân. Puáris ääigist meiddei reŋgâ já pijgá láin čuuvtij áárvustoonnum áámmátnoomah. Ko reŋgâ reŋguustâlâi ääigis, puovtij sun ovdániđ joba táálu išedin, tegu keevâi Lesk-Ant Uulán (Uula Morottaja, 1892 – 1963), kote aasâi Sulgušjäävrist. Puáris ääigi pyeremus ámáttáid kuulâi meiddei siijdâpuáris ađai sijdâlensman, mon sääni lâi siijdâ laahâ. Meid majebij aigij puásui-iššeedräiđee ovdâstii ámáttij njunnooš.

Ko tááláš äigi aldanškuođij byrokratiainis, te tot puovtij mieldistis jieškote-uvlágánijd vátámušâid. Ovdâmerkkân ulmuid ferttij keksiđ “olmâ” ámáttijd. Anarâšah, kiäin ij lamaš mihheen eromâš eellimsuorgijd, puohtii valjiđ jieijâs ámáttân pargee tâi siähálâspargee. Jis ulmust lâi mottoom puásui, mast finnij áigápuátujoođhâ, valjij sun jieijâs ámáttin puásuialmai. Oppeet ucceeb puásuiomâsteijee, mut iänáážin kyelipivdoin piergejeijee valjiđ jieijâs ámáttân kuálásteijee. Sieivâ miäcásteijee noomâ kevtteeh iä táiđám leđe kaleskin.

Moonnâm ihečyeđe loopâbeln iänááš puásuituálust áigápuáđus finnejeijee ulmuuh lasanii ucánjáhháá, mut tot lii áámmátráhtus nubástusâst šoddâm äšši, mast tärhibeht maŋeláá. Lâi kale mottoom áámmátnommâ, mii toolâi sistestis puoh ovdeláá mainâšum áámmátnoomâid (eereeb nuáidi, sijdâlensman já reeŋgâ), já tot lâi tálulâš. Sun piivdij riävskáid já kuolijd, juuđij pygálusâin, toovâi Reisvuonmaađhijd, sehe luommij. Lasseen sust lijjii šivetteh, sehe saavzah já sun koolvij meiddei potákkijd. Ton ooleest sun šoodâi leđe mottoomlágán eennâmtuállen, mut tuše eennâmtuálust áigápuáđus finnejeijeeh iä lamaš. Mottoon anarâšâst koijâdii áámmát mottoom äššikirje ohtâvuođâst, moo sun västidij “monipuolinen”.

Sierâlágán ámátteh

Epitáválumosáid ámáttáid kullee, mast anarâš lii porgâm lii merâkapteen. Anarâš Matti Saijets vuolgij nuorâ almajin ovdláhháá jotkâsuáđi puállám Liinahamarist messikandân maailm meeráid njuhčâmáánust 1941. Maaŋgâi ivij väldimerâtaampâin purjâstem maŋa sun ucâlui Kotka Merâškoovlân, mast kárvánij merâkapteenân ive 1962. Sun lii toimâm kapteenân eres lasseen 57.000 toonni oljotaampâst Universe Defenderist, mii jođettij oljo Persialuovtâst maailm hamânáid. Matti Saijetsist lâi fastâ orottâh Portugalin kullee Azorij suolluin, mut meiddei Anarist, kost sun juuđij viettimin luámuidis. Matti Saijets jaamij 1990-lovvoost já lii vissâ-uv hävdidum Azoráid.

Nubbe siämmáá epitáválâš áámmát lii kanavahovdâ. Kaamâsist šaddaaš já Kaamâsist, Anarist, sehe Avelist škovlâidis jottáám Maati Ááná Erjá (Erja Morottaja) ucâlui uápuidis maŋa olgoenâmáid. Tobbeen sun lii porgâm eres lasseen kibbuccist (Israelist) käävci mánuppaijeed. Olgoeennâm mätkimohe maŋa Erja maacâi Suomân uáivikaavpugkuávlun, kost sun joođhij opâidis. Opâidis maŋa sun lii lamaš toimâtteijen maŋgâ ive. Lostâpargoos lasseen sun lii uástám Nelonen:n ohjelmijd olgoenâmijn. Ive 2005 sun väljejui Music TV kanavahovdân.

Anarâššáid eres epitáváliih ámátteh, main sij láá porgâm, láá eres lasseen urmáágár, katekeetta, lukkár, kirkkoveerdi, kävppijâs, tähtipargee, pennuustivrejeijee, škovlâtooimâtärhisteijee, rehtor, vuáđuškoovlâ lehtor, vyeššee, kievkkânišedeijee, uáivitoimâtteijee, radiotoimâtteijee, puáluhovdâ, totkee, aldatipšoo, párnáitipšoo, peivikiäččuišedeijee, juávkkupeerâpeivikiäjujođetteijee, ATK-vuávájeijee, vuávájeijee, kulttuurčällee, kieldâhovdâ, táálualmai, messikandâ, návdoo, taksi-irâtteijee, kondiittor, meccipargee, pocceealmai, autovyeijee, puhelinstellejeijee, kollekuáivoo, kävppi-išedeijee, räjivahtâ, tullivahtâ, poolis já postâalmai.

Áámmátnubástus

Anarâš áámmátráhtusist tábáhtui stuorrâ nubástus 1960–70 -lovoi suulâin, ko moottorkiälkká poođij Sáámán. Aalgâst kiälháh lijjii tuše motomeh, mut pajeulmui já tálulij-uv mielâkiddiivâšvuotâ moottorkiälhá kuáttá lasanij já juo 1970-lovo pelimuddoost moottorkiälkká lâi masa juo jyehi táálust.

Puásuituálun moottorkiälhá puáttim vaikuttij čuuvtij. Vistig juo uástuhadde lâi viehâ styeres, mut vala-uv stuárráb kolo tovâttij ton kevttim bensin haddeest já aainâs-uv väriosij hahâmist. Ko moottorkiälkká lâi puáttám mietimái, tovâttij tot ääigimield ucebij puásuiomâsteijei kuáránem. Iänááš anarâšâin lijjii poccuuh enâmus muddoost vaarâ viđâlovveest čuátán, mut tagaráin puásuilovvoin ij puáhtám toollâđ mottorkiälhá, ko puurrâđ-uv koolgâi. Moottorkiälháttis olmooš ij pastam uásálistiđ puásuipargoid, ko sun ij liččii pissoom čuoigân juávhu mieldi. Áinoo čuávdus áášán lâi posuilovo lasettem aainâs-uv peelijn, teikkâ ollásávt luoppâm puásuihommáin. Stuárráámus uási anarâšâin kärŋiluvvii taan maajeeb čuávdusân. Sij šoddii ucâluđ uđđâ ámáttáid.

Riävskápivdo, muorjim já kyelipivdo siäiluttii ain-uv saajees áigápuátuoornigist, mut aainâs-uv nuorah ferttejii kejâstâlškyettiđ olgoláá. Maaŋgah sist ucâluvvii oppeet oopâ pálgá oolâ já šoddii jieškote-uvlágán áámmátškovláid, opâttuvváid já máttáátteijeeškovláid. Motomeh värrejii Ruotân huksiđ ránnjáriijkâ pyereestpiergimohtsâškode. Motomeh vuáđudii jieijâs finnoduvâid molsâšuddee miänástussáin. Uási nuorâin paccii päikkikuávlusis koskâpuddâsij pargoi viehân já maŋgâseh koččii ovdánem kiälhást. Puohnâssân nubástus lâi uáli styeres nomâlâsân tondet, ko tot tábáhtui nuuvt uánihis ääigi siste.

Äigi riävdá já anarâšah-uv ton mieldi. Taan keežild anarâšâid kuáhtáá tááláá ääigist eres lasseen uáppen, hárjuttellen, finnodâhirâtteijen, huksejeijen, čällen, artesaanin, kielâjurgâleijen, kuálástusmiäštárin, kulttuurpargen, bussivyeijen, kyelivahtân, šleđgâstellejeijen, autostellejeijen, kirječällen, tivtâstellen, hooteelpargen, máttáátteijen, mätkiuápisin, musijkkárin, pardur-čohhon, pargohovdân, čorgejeijen, puásuituáluirâtteijen, mađhâšemirâtteijen, peerâpeivitipšon, kielâjurgâleijen, pocceealmajin já puálualmajin.

Uccpárnáá Vuoli Ilmar


Museovirasto
Nyere Piäkká (Pekka Saijets) já Matti Paadar pivdoalmaa piegâsyejeest Paččveist. T.I. Itkonen 1913.

 

 

 

 

 

 

Museovirasto
Čuovâkove Aanaar pappâl viäskár uksâpiällást. Lukkár Jormo-Hendrih (Heikki Mattus) ja kirkkoveerdi Santeri Valle ive 1918.

 

 

 

 

 

 

Kove: Ilmari Mattus
Suomâ MTV kanavahovdâ Erja Morottaja.

 

 

 

 

 

 

Kove: Markku Wiik
Mađhâšemirâtteijee Into Paadar Anarist.

 

 

 

 

Maassâd pajas

 


  © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi siida@samimuseum.fi