KUÁLÁSTUS

Anarâšân masa juo “pase kuulmâohtâvuođâ” láá toohâm kulmâ tehálumos ääši, kodde (maŋeláá puásui), kyeli já myerjih. Táin kyeli lii lamaš máhđulávt puoh tehálumos, ko tot lii lamaš eellim vuáđu, njuolgist juo eellimiähtu, mon kyehti eres “littolii” láá vuohâsávt tievâsmittám.

Kyelipivdempiergâseh já -vyevih láá lamaš maaŋgah ain lääni, vaggepivdo já kääri aaigijn onnáápeeivi troolipiivdon. Kääri lâi juvvii kuávdoo koivum rogge, mon roobdah lijjii liäjádum keđgijguin nuuvt, et kyeli čájádij tohon ijge peessâm meddâl. Keđgilomij čoođâ čääci kuulgâi rijjâ já ko kyeli kuárŋudijn aldanškuođij kääri pajeroobdâ, tot šoodâi sivlái tiet taggaar viirdán, mii teddilij kyele toho koivum roogán. Virde teedij kuolijd toho já ko olmooš poođij kuohâđ pivdusis, sun puovtij kyelikuáivoin ađai haavijn kuáivuđ kuolijd pajas. Tággáár piivdus lâi ovdâmerkkân Ijjäävrist. Kyelikuáivoin ađai haavijn pivdojii meiddei ucebijn juuvâin ovdâmerkkân čohčuv riäskáh kođo ääigi. Talle riäská kođá já kuárŋu stuorrâ uáiváduvâin uccâ juvviijd. Aanaar kuávlust láá kuttâ ucessiähá juvvii, moh láá finnim noomâs tain tábáhtuvvee kođo keežild.

Mietiviirdán vyeijee kyeleh pivdojii oppeet šuuriš- ađai šurrápuáđoin, mii meiddei lâi keeđgijn rahtum já lâi kääri sulâstittee piivdus. Mietiviirdán vyeijee kyeleh ferttejii puáđui tiet vuoijâđ taan áldás, mast toh iä innig peessâm meddâl. Tágárij puáđuiguin riemmii kuálástiđ tállán kiđđâtulve maŋa já pivdo pištij syeinimáánu aalgâst kuhás čoohčân. Aalgâst pivdusijn finnij suávvilijd, maŋeláá puškoid sehe vuáskunijd já loopâst šaapšâid. Siämmáá juuvâst puohtii leđe sehe kääri já šuuriš, moh lijjii táválávt oovtâ perruu haaldust, teikkâ ohtsâškiävtust eres perruiguin. Táálván puáđukeeđgih loptejuvvojii enâmân, amas tulve liččii lihâttâllâm taid.

Puáđupivdem tekniik

Vyelipuáđu, mon toimâmtekniik lâi suullân vyestikevvee kääri iähtun, huksejui táválávt šuuriš vuoluupiäláá kuoškân kuárŋoo kuolij várás. Vyelipuáđust-uv kevttui rogge, mut tot lâi čuuvtij jieŋâlub já vijđásub, ko käärist tâi šuuriist já tot lâi neeljičievvâg. Puáđu monnjâseeinist (pajevirde pelni) kiävttojii paldluvâi stellejum segis karsum piässááh já ovdâseeinist kuolij meddâlpeessâm iästun áárpust kuuđđum viermi. Tai puáđuiguin pivdii čohčuv kuávžurijd já šaapšâid, kiđđuv suávvilijd já keessiv iänááš puškoid já vuáskunijd. Táálván puáđuid roččuu já ko keesi poođij, toh cegâttuvvojii oppeet uđđâsist. Tággáár puáđu lâi eres lasseen Ijjäävrist, kost kevttii meiddei viäddáin rahtum veddilääni. Tot lâi rahtum kyevti láánjást, moh lijjii lahtosij pehti čoonnum piäsáduvâiguin oohtân já hämmejum neeljičievâg kehán. Tágáreh kolgii leđe kyehti já toh lijjii vuávájum neeljičievâg lääni lokke- já vuáđukehán. Taid ovtâstii nurkkestuálpuh. Monnjâsiäinán já sijđoseinijd kiddejuvvojii suormâ kobdosij koskâiguin láánjáh, moh lijjii kiddejum nubijdis kuovttijn tâi maŋgáin peesi tâi suávi viäddáin. Ovdâsiäinán kiddejui čievâin njiälu, mon kukkodâh lâi peeli lääni kukkoduvâst.

Meiddei njäähi pivdui tađe várás rahtum njähipuáđoin, mii lâi huksejum juuvâi já jaavrij riddocuáhásáid paldluvâi ceggejum stáávráin. Puáđui kukkodâh lâi suullân 10 meetterid já toi olgokeijijd pieijui lääni njälmi rido kuávlun. Puáduiguin pivdii njuhčâmáánust njaavijd já kiđđuv vuáskunijd já kenski puškoid-uv. Puáđuh kuáhhojii tälviv ohtii ohhoost já kiđđuv täävjib.

Vagge- já njähihuškompivdo

Vaarâ puárásumos kyelipivdopiergâs lii vissâ-uv vagge, mii lâi rahtum rááđhást. Tot ij lamaš vagge ollágin, mut rááđhást rahtum syerimuorâ, mon puoh kulmâ keeji lijjii čuuhum. Septin kevttui riäská, moos vagge uigâdui njälmikiäčán vojâstum rääigi pehti. Tain pivdii njaavijd vuoggâčielgijn čohčâsevŋâdin ja čohčâtäälvi asettis jieŋâ ääigi stávráin. Riätkávoggijn pivdii motomin meiddei kuávžurijd. Vuoggâčielgi lâi kyevti- tâi kulmâsáigusâš pecivediskievđâ, moos lijjii kiddejum love riätkávagged 60 seenti tuárguiguin. Njähistávrá lâi suullân muádimeettersâš, mon vyeliuásán kiddejui pajeláhháá meetterpele kukkosâš tuárgu já tuárgukiäčán riätkávagge sieptâsáin, mon maŋa tot uigâdui ucánjáhháá vinnood timmâ motepoonán nuuvt, et vagge uulij poonán. Assaas jieŋâ ääigi siämmáá runneest puohtii leđe kyehti-uv stáávrá uigâdum kuábáš-uv kuávlusis. Pyeremus njähipivdoäigi lâi ton kuuđđâmääigi ađai Maatipeeivist (24.2.) Máárjápiäiván.

Puárásumosáid pivdovuovvijd kulluš meiddei njäävi huškom, mii ij vaattâm tađe komebijd pivdopiergâsijd ko áákšu. Meiddei keđgi vuojij siämmáá ääši, jis ákšu ij teivâsâm leđe fáárust. Kaaljâ- já asettisjieŋâ ääigi vuolgii uuccâđ njaavijd jo-uv čunoi- tâi moteponnásâš javrij tâi ládui riddocuáhásijn já ko njäävi huámášii jieŋâ čoođâ, te vuođgâlii ákšušomeráin tâi keđgijn njäävi uáivi puotâ já njäähi kolmâštui. Tast maŋa ferttij raigâđ jieŋâ ákšoin tâi nijbijn já ruttiđ njäävi jieŋâ ool. Luhostum huškompivdo vaađâi asettis jieŋâ lasseen taggaar cuáhás, mast njäävi uáivi kuoskâi jieŋân.

Meiddei kietâpivdo kuulâš toid puárásumosáid pivdovuovvijd. Juuhân kuuđđâđ kuárŋoo suávvil tâi kuávžur mana nuuvt cuáhásân, et olmooš f'ättee tom kaaččâtmáin kiddâ, teikkâ uulât časkeđ tom sobbijn. Masa kietâpiivdon puávtáččij verdidiđ kuálástemvyevi, mii lii lamaš piäsáduvváin keessim. Suullân 2,5 meettersâš láánjá čuopâstuvvoo rasta, karsâstuvvoo já punjâstuvvoo kierruustis suullân 20 seenti piäsádâhkiellân. Kielâ jođettuvvoo pajevirde pelni várugávt kyele kuávlun nuuvt, et ko kyele uáivi lii kielâ siskiibeln, ravgejuvvoo stáágust korrâsávt já kyeli kirdá koške enâmân. Meiddei meessigsraaŋgâst rahtum kielâ lii kevttum puorijn miännástussáin. Samudjávráliih kevttii puškopiivdost stággukeejist hiäŋgájeijee stuorrâ vage. Vagge jođettui puško kääibi vuálá, mon maŋa ravgejui puško koške enâmân.

Maassâd pajas

Viermipivdo lâi pehtilis kyelipivdemvyehi
                     
Tehálumos já pehtilumos kesikyelipiivdus anarâšâin lii lamaš nyetti já sämmilijn iänááš tot lii lamaš kiävtust čuođij iivij ääigi. Vuosmuu keerdi nyetti mainâšuvvoo ive 1639, ko mottoom Alanus‑nommâsâš totkee lâi toohâm tutkâmušmääđhi Kiemâ Sáámán. Juo 1820-lovvoost lâi anarâšâin nyetti masa jyehi perrust tâi nyettilakke kuittâg-uv. Motomijn tááluin lijjii joba muáddi-uv nyeti já eres jaavrijn-uv vala. Ko fabrikviermih algii leđe finniimist, algii nyetih kuuloold lappuustâllâđ, mut vala soođij maŋa-uv maaŋgâin anarâštááluin lijjii jieijâs nyetih. Anarâšnyetti lâi 120 – 140 meetterid kukke, ovdeláá joba 180 – 260 meetterid já vuopsâ 4,5 – 5,3 meetter, motomin čiččâm-uv meetterid. Nyetti ij lamaš ovtâskâs ulmuu piivdus, ko toos tarbâšij ucemustáá nelji ulmuu já kyehti kárbá. Motomin riddopuohtâmlâš vaarpijn piergiittâlâi kuovttijn ulmuin já ovttain kárbáin. Kievđâi já nyeti suáppum algâttui riddoost já lopâttui riidon nuuvt, et kievđah já nyetti tohhii stuorrâ U-puustav sulâstittee kovvoos. Aanaar kieldâst láá lamaš väärpih vááijuv 200.

Nubben pehtilumos piivdus tovláá ääigist lii lamaš viermi, mon pyeremus pivdoäigi lii lamaš čohčâ sevŋis ijâidiskuin. Talle šapšâ kođá já čááŋá pyereest viärmán. Jodottâllâm keessiv ij lamaš ulmemiäldásâš, ko pumbulviermih njivluu jotelávt já čuovâdis kesi-iijâi kyeli aaicâi taid pyereest. Čohčuv lâi nubenáál. Talle pyeremus kođokárgui oolâ syeppejuvvojii kuhes-uv joddeeh, maid ferttij jyehi iiđeed kuohâđ šooŋâst peerusthánnáá. Šaapšah čuállejuvvojii čuomâsthánnáá tállán päikkisáátkun puáttim maŋa já sälttejuvvojii kyelilittijd vyebdim várás. Vuoššâmkyeleh, tegu puškoh, vuáskuneh, suávvileh já njäävih renskejuvvojii meddâl, čuállejuvvojii já sälttejuvvojii vuoššâmsááltán já máhđuliih kuávžureh še sälttejuvvojii päikkitárbukyellin ovdâmerkkân juovlâpeevdi várás.

Eres kyelipivdemvyevih

Meiddei vihelem lâi pivnuus kiässáás kuálástusvyehi. Juolis vihháál lâi kuuđđum noonâ pumbuláárpust já tot lâi táválii viermi kukkosâš. Vihelemäigi aalgij ton muddoost keesi, ko riddokaaváid lâi šoddâm syeini. Tovle lâi taggaar merkkâ, et ko puárui kirdá, te puško lii viháluvâst. Viheliđ koolgâi vyelgiđ kuálkkipiäivádâhhân, kuás puško ličij ucâlum riddosuoinâlmâsân peeivipaštui. Suoinâlmâs koolgâi aldaniđ kárbáin várugávt já suoppiđ vihháál kaavâ tâi suoinâlmâs ulguubel. Ko vihháál lâi sajestis, koolgâi moonnâđ suoinâlmâsân já poršoliđ puškoid viärmán. Pušksággááh puikettii čoođâ, mut kuármásuboh sorrojii viärmán.

Porgemáánu loopâkeččin älgih leđe iijah nokko sevŋâdeh tuohâstmân. Tehálumoseh piergâseh tuohâstmân láá käärbis, härssee já tommittáá kirkis čuovâ, et kuolijd áiccá. Tovle čuovvân lâi ellee tullâ. Kärbisnjune ovdiibel lâi rahtum paarrâl, mon puovtij luovviđ já parâlist puovtij puáldiđ pihâštuulâ. Soođij maŋa čuovvân láá lamaš Petromax- tâi Tilleylaampuh, moh toimii kaasijn, mut tááláá ääigi šleđgâlaampuh, moh tuáimih patterijguin tâi akuiguin. Tuohâskyeli lii vuoššâmkyellin puoh sävrimus, ko čyeggejum kyeli jáámá táválávt tállán, ko härssee čuoggâs ton siälgán.

Veikkâ virveluággum já jieŋâalnuággum láá-uv taan ääigi pivnuus kyelipivdemvyevih Anarist, láá toh kuittâg-uv majebij aigij pyevtittâsah. Taid láá astoääigikuálásteijeeh puáhtám. Ton sajan uštem kulá puárásub ärbivuáhán, ko tot lii lamaš kiävtust juo 1800-lovo pelni.

Tovláá ääigi pyevtittâsah láá meiddei viermijn rahtum šapšâpeesi já stuorrâlääni, moh láá lamaš Aanaarjäävrist kiävtust juo moonnâm ihečyeđe aalgâ rääjist, kenski ovdeláá-uv. Majebij aigij puátusáid kulá ovdâmerkkân sraaŋgâst rahtum katiska. Majemuš puáđulâš kyelipivdemaašijn lii lamaš troolipivdo. 1980-lovvoost Vyelijáávrán ištâdum muuikuh kárgájii Vyelijuuvâ mield Avveeljuuhân, mast ain Aanaarjáávrán, jeđe lassaanškuottii tobbeen. Ton keežild maaŋgah aanaarliih skáppojii olssis troolipiergâsijd já puoh moonâi-uv aalgâst pyereest. Ive 1989 muikku troolajui suullân 180 000 kiilud. Talle Aanaarjäävrist kessii trooli kuttânubáloh kärbispaarrâd. Muikkunääli kuittâg kuáržui ive 1992, kuas saalâs paasij vuálá 10 000 kiilun. Tááláá ääigist troolipivdo Aanaarjäävrist lii tuše iskospivdo, maid RKTL parga.

Uccpárnáá Vuoli Ilmar

Maassâd pajas