siida


Post‚-Matti, Matti Aikio, Pištt‚r Mikko, Mikko Paltto sehe Elli-Katri Paltto. Sijd‚ Anni Sare arkk‚d‚h.

VARRIISTÂLLÂM

 

Anarâšah láá varriistâllâm iäljárávt nube maailmsuáđi räi. Juo talle varriistâllâm tábáhtui iänááš kesipääihi já tälvipääihi kooskâ. T.I. Itkosii, Ilmari Itkosii já Samuli Paulahaarju pajasmiärkkumeh moonnâm ihečyeđe vuosmuin ihelovvoin muštâleh, et varriistâllâm lii lamaš meiddei maaŋgâuásásâš. Muštâluvvoo, et motomijn lijjii lamaš joba kuttâ-uv sierânâs aassâmsaje ihásávt.

Muštâluvvoo, et tággáár varriistâllâmkiäinu jottáám perruu uáiváámus lâi pahudâm, et lii älkkeb sirdeđ stuorrâ perruu pääihist nuubán, ko anneeđ huolâ perruu purrâmâš hahâmist já fievridmist pivdosoojijn já -čaasijn oovtâ aassâmsajan.

Kesi- já tälvipääihi sajan vaikuttii tiäđust-uv ärbivuáváliih suhâkuávluh Anarist. Kesipäikki lâi Aanaarjäävri riddoost – jolgâ njaargâin tâi suolluin, mut meiddei eres javrij riddoin lijjii perrui kesipääihih. Tälvipäikki väljejui suáijáás vyevdikuávlust, alda poccui tälvikuátumijd. Kuolmâsmuorâi finnim-uv vaikuttij tälvipääihi valjiimân. Motomeh jurdâččii meiddei torvolâšvuođâ já halijdii, et tälvipäikki kolgâččij leđe pyereest čiävást pirrâs iähtun.

Varriistâllâm jotkui táálui vuáđudem maŋa

Ko ärbivuáváliih suhâkuávluh lijjii uuccum ruuvnâtáállun, lijjii toid siskáldittum meiddei kesi- já tälvipääihih, já varriistâllâm jotkui meiddei táálui vuáđudem maŋa. Kesi- já tälvipaihij koskâ ij távjágin lamaš viiđâ kilomeetterist kuhheeb. Kenski keevâtlâš suujah láá ovdil vaikuttâm toos, et kesipääihih láá lamaš saijaabeh já pyereest huksejum já kiedist láá lamaš maaŋgâlágáneh rakânâsah.

Ko anarâšah juo 1800-lovvoost oppii syemmilâš uđâsässein šiiveettuálu, láá nuuvt kesi- ko tälvipaihijd-uv huksejum syejeh šivettáid. Siämmáá náálá láá kuohtuid paihijd uárnejum velttidmettumeh tálutuálutarbâšeh.

Ulmuuh värrejii távjá majemui sijvoi ääigi, mut ko eennâmtuálu mottoom muudon ovdánij, varrim kesipááikán maŋanui tommittáá, et pottáák kiergânij kolvuđ meiddei tälvipááikán. 1950- já 1960-lovvoin, kesipááikán peesâi varriđ iäskán talle, ko párnááh lijjii peessâm škoovlâst kesiluámun. Jis varriđ puovtij časij mield, jođettuvvojii kárbáin lussâduboh tävireh já távjá meiddei uccâ párnááh. Nissoonviehâ jođettii enâmij mield šivettijd puárásub párnáiguin.

Vaarpij pellâs

Meid kesipaaihijn šoddâduvvojii potákkeh já navrâseh kesitárbui várás. Tehálumos suijâ varriimân lâi varpij aldasáid peessâm. Kiđđâkyeli kuškâdui pieggiis soojijn ko oppeet čoovčâbeln kyeli sälttejui täälvi várás. Kesipääihist läddin anarâšah nijttii suoinijd, rokkii já kuškâdii hoošijd, sehe kuccuu jáhálijd.

Tälvisijvoi ääigi táálván vyerkkejum purrâmâšveerkih siämmáá ko syeinih, huáših já jävillimpoh kesittuvvojii kesipääihist já ton pirrâsijn táárbu mield.

Anarâšah láá varriistâllâm Päärtih kuávlust kesi- já tälvipaihij kooskâ ain 1970-lovo räi, majemuuh vala 2000-lovo aalgâkeččin. Ko aassâm čokkânškuođij piäđguiaassâmkuávluin čuákkipaihijd, láá ovdiih aassâmsajeh pááccám suvváid taan ääigi kesipäikkisullâsâš aassâmsaijeen.


Irja Jefremoff


Museovirasto
Inka Sarre pasa kááhu ráptukeeđgi alne. Anarâšah sirduuškuottii tupeässen 1700-lovo loopâst. Väinö Auer 1918.



Museovirasto
Saijetsij kesipäikki Nyere-Juhháán Aanaarjäävri riddoost. T.I. Itkonen 1902.



Kove: Irja Jefremoff
Mattii Saammâl (Sammeli Sarre) perruu tälvipäikki Tälvitupeluobâl.
 

Maassâd pajas

 


  © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi siida@samimuseum.fi