siida


Kyeliöaavah jodettuvvojeh moottorkŠrbŠin Aanaar kŠŠvpŠn vyebdimnŠŠl. Kooveest Einar jŠ Eenok Seurujšrvi, Uula Saijets jŠ Vilho Seurujšrvi. Sijd‚ Pentti Kšrkkšisii arkk‚d‚h..

SIERAH

 

Anarâšâi sierah lijjii ohtâvuođâst luándun já toos magareh amnâseh lijjii fiinnimist. Ko ulmuuh assii häärviht, te maaŋgâ ulmuu ohtâsiih sierâdmeh lijjii ucceeb ko tobbeen, kost ässeeh lijjii eenâb. Aldemuu ráánjá kuuvl saatij leđe koskâ vittâ teikâ love kilomeetterid. Sierâdemmaalih láá puáttâm meiddei säämi siärváduv ulguubeln, já aainâs-uv majebij aigij párnááh oppii škoovlâin sierâid, moh pottii stuorrâ maailmist.

Luándust eellim adelij máhđulâšvuođâid maaŋgâláván sieráid. Kuárŋum, čierâstem, kaččâm, njuškom, piäittáástâllâm, muotâsuáti já muotâlonij rähtim lijjii luánduliih já älkkeeh.

Sierâdmân váldoo malli rävis ulmui elimist já siämmást párnááh hárjáneh porgâđ pargovuovij náál. Tágáreh sierâdmeh láá njuárustem, tävgipissoin pääččim já veikâba kozzsäpligij leŋgim vuájánin. Párnááh läävejii meiddei pivdeđ vollâsáid, čolliđ taid já “salttiđ” čunnuiguin.

Šiev njuárusteijee onnui áárvust rävis ulmui maailmist. Meiddei párnááh njuárustillii kuás čoorvijd, kuás nuubijd párnáid. Ohtâ suoppâinsierâ lâi taggaar, et sierâdeijee vuolgij sobijttáá savehijguin ovdániđ rađe mield nuuvt, et njuárustij čuoldân, äiđistuálpun jna. já keesij jieijâs ton luus, peestij suoppâin já valjij čuávvoo njuárustemmoolâ. Njuárustemrađe koolgâi valjiđ nuuvt, et ij karttâm orostiđ já joskâđ.

Kaandah láá ain koškâm keeđgijd. Kišton lâi tárkká leggistem, teikâ tot et kii leggist olgoláá. Lippoin finnij keeđgi kirdeđ val olgoláá. Tom finnij nuuvt, et luoddij njyejilis suábi keeji, já ton suárán pieijui keđgi. Toin ko soivâlij, te keđgi pesittij já kiirdij kuhás. Nubbe lippomalli lâi čevđimäcci, moos pieijui keđgi. Leggisttijn koolgâi lyeštiđ määci nube keeji.

Anarâšah láá laavim hiäibuđ, mut eres valdâlemsierâdmeh iä lamaš. Hiäibum ij lam kal mihheen kreikkalâš-roomalijd, mut iänááš sollâfäggidem.

Tirppa lii sierâdem, mast sierrân lii miinii muorâpittáid, maid kalga časkeđ sobbijn já nuuvt finniđ moonnâđ monnii tiätu sajan.

Sorjompäddi lii suuilâs, mast lii tuše ohtâ päddi, mii lii čoonnum muorâuáksán.

Servisierâdmeh

T. I. Itkonen čáálá motomijn leggistemsierâdmijn. Ohtâ lii lodástâllâm. Tast ohtâ leggist pálloin iärásijd. Tot, kiäs lii teividum, tohâlud jämmen. Taan sierâst puovtij meiddei pääččiđ possoolmáin uccâ kiäđgáá teikâ lode čalmekááká nubij njeigâ. Lodásteijee perttui saallâs, mut jis lodde huámmáš piärttojeijee, te tot “kirdel”, ige tom uážu pääččiđ.

Nubbe sierâdem lii navrâs leggistem. Kyevtipeln pääđi, mii lii tuulâ alne, čokkáv kyehti ulmuu, kiäh kaškeh navrâsijd vuástáluvâi. Ko toh teivideh oohtân, te toh kaččeh páátán. Kopšâm navrâsijd ohtâ olmooš leggist ááimun. Kiäs naavrâs teivid, te tot uážžu tom purrâđ.

Kumppi já puásui -sierâdmist ohtâ lâi kumppin, nubeh puásujin. Tom iä tovle vanhimeh laavim suovvâđ sierâdiđ, ko tot ennustij kumpij puáttim.

Vällisierâdem lâi taggaar, et párnáin ohtâ lâi kaskoo viste, nubeh pirrâ. Välli keččâl čuolâstiđ nuubijd. Jis luhostuvá, te saalâs kalga älgiđ váálán reŋgân väldiđ nuubijd kiddâ. Tast puáhtá sooppâđ meiddei torvopääihist, kuus peessâm sierâdeijee välli ij uážu čuolâstiđ.

Sierah

Poccuu čuárvih láá älkkest finniimist sierâpuásujin. Taid puovtij veddiđ já eelliđ sirdemin, tego poccuid kuás-uv. Poccuu monnjâjyelgi kuálppihâš (kove) lii sierâpuásui, mut tot tohhee meiddei kiälkkán. Poccuu kozzâođđâmááh láá ulmuuh. Sierâpuásujin tohhejeh meiddei uccâ kiäđgááh, paccâheh já párkkupitáh. Párkku- já paaccâhpoccuid finnee saagijn juolgijd. Meiddei muorâpittáást puáhtá rähtiđ poccuid, moid láá vuollum vuolâttâsčuárvih. Peessist puáhtá čuoppâđ poccuid, moh pisoh čuožâd.

Lode raddeest lii piksâ já kyevtsuáráág tähti, moh pyehtih leđe kuusah teikâ poccuuh.

Muorâst já näähkist finnee nukkeid. Muorâäijihijguin puáhtá orniđ juvviist vuoijâmkišto.

Puško uálgitähti leggistuvvoo lättei já iättoo: Ruŋk-runk, káránâs. Kost kulij kyessi puátá? Kuus kulij täävti njune hámásâš čiehâ čáittá, te tobbeen kulij puátá kyessi.

Skalideijee finnij nuuvt, et lode vääti tievâ pussui áimu. Tast šoodâi tego áimupállu, já ton siste toŋâs- já kuácceepittááh skalidii.



Matti Morottaja


 

Kove: Arja Hartikainen/Siida
Nukkemiäštár Nili-Aailâ, Aili Mattus ráhtám nukeh moonnâm ihečyeđe pelimuddoost.

 

 

 

Aino Raition arkisto Siida
Njellim škoovlâ uáppeeh tijmekooskâst.

 

 

 

Kove: Sonja Linnala
Táálááš anarâš sierah.

 

 

 

Maassâd pajas

 


  © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi siida@samimuseum.fi