siida


Lesk-Ant Uul, Uula Morottaja j T.I.Itkonen Tlvitupeluobbl tuve lunne. Kovvejeijee Frans im. Sijd Matti Vale arkkdh.

ELIAS LÖNNROT

 

Vuossâmuš olmooš, kote lii vaikuttâm anarâš kirjálâšvuođâ šoddâmân lii Elias Lönnrot, ko ive 1854 almostui suu čäällim artikkel “Üeber den Enare-lappischen Dialekt” kirjerááiđu Acta Societatis Scientiarum Fennicae, no 4 uássin, mon vaarâ kuástidij Suomen tiedeseura. Nuuvtpa suu mottoom tááhust puávtáččij-uv nabdeđ anarâš kirjekielâ eeččin siämmáá náálá ko Mikael Agricola nobdui suomâ kirjekielâ eečin. Elias Lönnrot nobdui meiddei nubben suomâ kirjekielâ eečin oovtâst Mikael Agricolain.

Elias Lönnrot šoodâi Paikkar torppaast Sammatist 9.4.1802 pivtâskuárroo Fredrik Johan Lönnrot já kálgus Ulrika Wahlberg páárnášjuávhu niäljádin kandân ađai koskâmužžân pärnin. Tallaa ääigist ij lamaš älkkee finniđ škovliittâs, mutâ äŋgiris luuhâmhalui keežild já suu piälušteijei áánsust tot Lönnrotist luhostui. Sun vaazij puárásumos viljâs Henrik Johan torjuin Tammisaari pedagogio 1814 - 1815 já Tuurgu katedraalškoovlâ 1816 - 1818. Oopah kuittâg koskâlduvvojii koskâpuddâsávt ruttâvänivuotân. Opâidis ruttâdmân uáppeeh ađai teinih juttii kerjidmin já čoggii purrâmâšveerkijd, valje já ruuđâ meiddei lávlumáin. Ääigis pivtâskuárron-uv siijdâid jottáám Lönnrot peesâi uáppen Porvoo luvâttâhhân 20.3.1820, mutâ juo cuáŋuimáánu aalgâst sun iäránij škoovlâst já vuolgij Hämeláánnan, ko finnij tobbeen apteekuáppeesaje.

Ovtâskâsulmui stivrimvuálážin Lönnrotist šoodâi kuittâg pajeuáppee já sun merkkejui Tuurgu akatemia matrikkelân 11.10.1822. Uáppeeskipárin lijjii ovdâmerkkân J. L. Runeberg já J. V. Snellman. Aldasááid viiđâ ive opâi maŋa Lönnrot čođâlditij filosofia kandidaat tutkoos kesimáánust 1827. Maisternággus fáddán lâi tovlái syemmilij imelin toollâm Väinämöinen. Fáádá sun lâi finnim professor Reinhold von Beckerist, kote lâi arkkiatrâ J. A. Törngren hyelkki. Ive 1824 rääjist Lönnrot lâi toimâm keesijd päikkimáttáátteijen tallaa kirurgisâš já párnáápestimoopâ professor J. A. Törngren (1772 - 1859) omâstem Lauko kärdinist Vesilahtist. Tuurgu pyellim maŋa sun vietij Laukost täälvi 1828 já rahttâđâi vuossâmuu nuurrâmmátkásis. Talhâstiettuu tuáhtárin sun šoodâi ive 1832. Laukost Lönnrot meiddei maŋeláá hammij kietâčalluu Kalevala nube teddilmân, mii almostui ive 1849.

Elias Lönnrot toovâi 11 mätkit, moin uđđâivemáánust 1841 álgám nubben majemuš mätki ađai lovváád mätki, mii lâi nubbe nk. stuorrâmätki koskâldui njuhčâmáánust passâmuáđulâšvuođâi keežild. Mätki jotkui 31.10 já tot uulij puoh olgomustáá ađai Kiemâst Anarân, Tave-Taažân, Kuáládâhhân já Arkaŋgelân. Siämmáá nuurrâmmääđhist sun čoogij ereslasseen anarâš kielâaašijd. Mätkikyeimin láin aalgâst taažâ kielâtotkee Nils Stockfleth sehe Suomâ hiäimu kävnee Mathias Alexander Castrén (1813 - 1852), kote syeinimáánust 1842 tolliittij samojedij enâmááid. Lönnrot vuolgij čäcikiäinui mield suhâkielâ vepsä sárnoi juávkun Ojatti-juuvâ kierruid. Meid tavevepsälijn čoggum tiäđuh kielâst já aalmugtivtâlâšvuođâst šoddii maŋeláá suomâ­kielâ professuur várás rahtum náguskirje amnâsin. Lönnrot uásild mätki nuuvâi roovvâdmáánust 1842. Majemuu määđhi sun toovâi Eestienâmân 1844 – 1845. Nuurrâmmađhij lasseen sun tooimâi išetuáhtárin Oulust 1832, Kaajaan pirrâdâhtuáhtárin 1833 – 1854, suomâkielâ professorin Aleksander ollâopâttuvvâst 1854 – 1862 já syemmiláš-ruátálâš sänikirje toimâtteijen 1862 – 1880. Elias Lönnrot jaamij Sammatist 19.3.1884 masa 82 ihásâžžân, mon kalga tallaa ááigán kullen toollâđ ollâ ahheen.



Elias Lönnrot kovvejum kirjeest Suomen kulttuurihistoria.

 

 

 

 

 

 

 
 

 

 

Maassd pajas

 


  © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi siida@samimuseum.fi