siida


Lesk-Ant Uul, Uula Morottaja j T.I.Itkonen Tlvitupeluobbl tuve lunne. Kovvejeijee Frans im. Sijd Matti Vale arkkdh.

T.I. ITKONEN

 

Uđđâivemáánu 20. peeivi 1891 šoodâi Pulkkila tallaa kappallâžân Lauri Arvid Itkosâžân kuálmád pärni, kote poođij maŋeláá vaikuttiđ viehâ ennuu sämmilij já toi kuáttá meiddei anarâšâi kulttuurlâš ärbivyevi pajasčälimân. Kaandâš finnij nommân Toivo Immanuel Itkonen, kote varrij perrus mieldi Anarân kiđđâtäälvi 1899. Sun lâi talle eidu tiävdám 8 ihheed. Stuorrâ perruu, mast lijjii vaanhimij lasseen kyehti palvâleijee já kuttâ párnáá, sehe Putte-nommâsâš hiävuš, puohnâssân love olmožid, lâi Kittâlist oovdeld ergiráiđuinis Aanaar tallaš lukkár Heikki Mattus ađai Jormo-Hendrih nieidâinis Ánnáin.
     
Ko moonnâm ihečyeđe aalgâst lâi vala kierdoškovlâoornig já katekeetta Matti Lehtola máttááttij párnáid talle Anarist, ooinij Lauri Itkonen kuittâg pyerebin pálkkááttiđ päikkimáttáátteijee párnáidis Toivon já Tyynin, kiäh láin talle škovlâaavveest. Sunnuu päikkimáttáátteijee nommâ lâi Helmi Hirvonen. Perruu puárásumos pärni Lauri Ilmari, kote poođij lovmat ihheed maŋeláá kavnâđ Juvduunjäälmist keđgiáigásijd kuátisoojijd, lâi juo talle Oulust luhâmin. Aanaar markkânist algâttij kale kansaškovlâ ive 1902, mut Toivo Immanuel ij kiergânâm servâđ toos, ko sust lâi aaigâ algâttiđ Oulu lyseost luuhâđ čohčuv 1901. Oopâi algâttem lyseost siämmáá čoovčâ ij kuittâg olášum ton suujâst, et sun ij peessâm čoođâ lyseo kirjálâš siisâpeessâmiskosist. Iskos ohtân uássin lâi uáináh kiärdutavlu mättim já sun lâi algâttâm kiärdutavlu numeristim čyeđeest vuáluskulij, ko lâi kolgâđ algâttiđ ovttiist pajaskulij. Kaandâ ij kannattâm kuittâg innig vuolgâttiđ maasâd Anarân já kansaškoovlân, pic Oulu syemmilii valmâstellee škoovlâ rehtor Magnus Rosendal vaaldij suu oovtâ ihán škovlâsis, mon maŋa Toivo peesâi-uv Oulu lyseo uáppen.
     
Oulu lyseost čiččâm ive luuhâm maŋa sun čaalij pajeuáppen 19 ihásâžžân ive 1910, filosofia kanditaattân sun valmâštui ive 1913, filosofia lisenssiaattân ive 1916 já viijmâg filosofia tuáhtárin ive 1923. Ko tuáhtárhattâ teddilui suu uáiván, sun lâi talle tuše 32 ihásâš. Sun tooimâi toovláštieđâlâšvuođâ toimâkode (muinaistieteellinen toimikunta) amanuenssân 1919 – 1932, toimâkode intendenttân 1932 – 1935 já ubâ toimâkode uásádâhhovdân 1935 – 1955 koskâsâš ääigi. Sun lâi meiddei Suomâ toovlášmušto-ovtâstus čällen 1920 – 1933, Säämi čuovviittâsseervi stiivrâ jeessân 1934 – 1961, Suomâ tieđâakatemia jesânin ive 1947, Royal Anthropological Institute of Great Britain and Ireland kunneejesânin, sehe vala Norsk Folkemuseum kunneejesânin ive 1961.
     
Iivij 1911 – 1949 koskâsâš ääigi sun toovâi 9 tutkâmušmätkid Sáámán já puáđusin sun čaalij kyevtiuásásii kirje Suomen lappalaiset I já II ive 1948, kyevtiuásásii nuorttâkielâ sänikirje Koltan- ja kuolanlapin sanakirja I já II ive 1958, toimâttij kirje Inarinlappalaista kansantietoutta, moo materiaal lâi nuurrâm A.V. Koskimies keessiv 1886, vaaldij suullân 400 kovveed sämmilij elimist já čaalij pajas suullân 2000 anarâš päikkinommâd. Kielâmiäštárin já äššitobden sust lâi maaŋgâid iivijd Uula Morottaja ađai Lesk-Ant Uulá. Säämi tutkâmušmađhij lasseen sun toovâi tutkâmušmaađhijd meiddei Koskâ-Euroopân ive 1929, Skandinavian ive 1931 já 1947, sehe majemustáá vala Italian ive 1955.
     
Toivo Immanuel Itkosâžân já kálgus Iina Amanda Seppäsâžân šoddii kulmâ párnáá: Terho, Marja já Kerttu, kiäin Terhoost šoodâi professor. Iänááš ääigi eelimistis T.I. Itkonen aasâi Helsigist já nuuvtko ovdeláá lii čielgâm, sun lái uáli čuuvtij áárvutsoonnum kielâtieđâldeijee já kielâtotkee. Sun jaamij Helsigist 12.05.1968. Martti Linkola ive 1998 Siijdâst toollâm luvâlduv mield sun lii čáállâm tieđâlâš teevstâid paijeel 5000 sijđod, veikâ sust lâi vyehin ettâđ aašijd uánihávt. Terho Itkonen skeŋkkij stuorrâ uási eejis kiirjijn Siijdân.



Kove: Museovirasto
Viiljâžeh Arvo, Toivo Immanuel já Tuomo Itkonen Anarist ive 1910.

 

 

 

 

 

 

 
 

 

 

Maassd pajas

 


  © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi siida@samimuseum.fi