siida


Lesk-Ant Uul, Uula Morottaja j T.I.Itkonen Tlvitupeluobbl tuve lunne. Kovvejeijee Frans im. Sijd Matti Vale arkkdh.

MATTI MOROTTAJA

 

Juovlâmáánu 28 peeivi 1942 šoodái samudjávrálijd Kuobžâ-Samâlân já Haanu-Áánán kandâpärni, kote finnij nommân Matti, mut älkkest suu eellim ij álgám, ko vuossâmuš olmooš kiäm sun ooinij lâi suátituávtir já saksalâš val. Muáddi ive sun kiergânij aassâđ Samudjäävrist, ovdil ko Säämisuáti puállái já ubâ Säämi kaartâi evakkon. Ive kukkosâš evakkoäigi nuuvâi keessiv 1945 já Matti peesâi perruinis pááikán.
     
Kaamas kansaškoovlân Kuobžâ-Saammâl Matti moonâi čohčuv 1949, kost sun vaazij kansaškoovlâ 7 luokkad já maŋa vala Avelist jotkâškoovlâst ihepele. Škoovlâ algâttem ij lamaš älkkee, ko sun koolgâi máttááttâllâđ uđđâ kielâ – suomâkielâ. Škoovlâst pesâdijn sun lopedij, et ij kuássim innig monâččij monnân škoovlân maiden luuhâđ. Kuittâg ive 1962 sun moonâi Säämi ristâlâš nuorâiškoovlân Anarân já tobbeen peessâm maŋa moonâi vala 1960-lovvoost Kemijäävri máttáátteijeeseminaarân. Tobbeen sun uápásmui eres sämmilâš uáppeigijn, já nuuvt šoodâi säämi nuorâi servi: “Teänupakti”. Siämmái ivij Matti jođeškuođij meid sämimáttáátteijei čuákkimijn. Seminaar piištij ohtsis 6 ive, mast sun lâi kiävttám uási suátivievâ väzzimân Ruávinjaargâst já Immolast. Seminaarist sun valmâštui ive 1969, mut máttáátteijen sun ij kal halijdâm ton suujâst, ko máttááttem ađai čuárgudem mottoom mecciškoovlâst ij lamaš meendu kiäsutteijees juurdâ.
     
Mut pargo Matti kuittág vaaldij já moonái nuuvt-uv kuhás ko Tuurgun. Tobbeen sun orniistâlâi já čaalij siskáldâsâid sämikielâlijn jienâpaadijn já siämmást sun juuđij ollâopâttuv. Mut ennuv ij Matti kiergânâm luuháđ. Pargo keežild sun kaartâi távjá vyelgiđ Tiänuriidon nuuvtkočodum kieddipaargon čuággiđ tovláid mainâsijd. Taan tiet sun ij ain kiergânâm uásálistiđ tenttijd já nuuvtpa sun ij ovdánâmgin kuhás ollâopâttuv oopâin. Ive 1971 Elias Kytömäki sooitij Maatin já táátui suu uuccâđ Säämi ristâlâš nuorâiškoovlân máttáátteijen, ko oovdiš máttáátteijee Volmar Holmberg lâi hevvânâm. Nuuvtpa Matti algâttij máttáátteijee pargo čohčuv 1971 nuorâiškoovlâst já máttááttâs piištij 5 ive. Ive 1973 vuáđudui Säämi parlamenttâ, moos sun uásálistij aaibas aalgâ rääjist já lâi meid saavâjođetteijen kuttâ ive. Sämitiggeest, mii šoodâi Säämi parlameentâ jotkân, lii Matti lamaš mieldi aaibas aalgâ rääjist. Ive 1974 Matti seervâi meid Sämirááđán, Tave-enâmij ohtâsâš orgaanân, mast sun tooimâi meid saavâjođetteijen. 1970 lovo rääjist sun lii kiergânâm porgâđ maaŋgâin jieškote-uvlágánijn kielâorgaanâin, ovdâmerkkân Säämi parlameentâ kielâlävdikoddeest já Evroop ucceeb kevttum kielâi EBLUL Suomâ sämikielâ lävdikoddeest. Ive 1976 Matti moonâi paargon Laapi läänihaldâttâsân paijeelmiärásâš vuávájeijen. Pargon sust lái sämikielâ máttááttâsân kyeskee ääših já oppâmateriaalpargo jođettem. Maŋeláá virgenommâ muttâšui škovlâtooimâtärhisteijen já maŋeláá vala čuovviittâstooimâtärhisteijen. Sun lâi vuossâmuš anarâškielâ máttáátteijee škoovlâst já sun tooimâi tijmemáttáátteijen luuhâmive 1976-77 rääjist. Olesáigásâš anarâškielâ máttáátteijen sun tooimâi 1997 rääjist kidâ iäláttâhave räi. Anarâškielâ lehtor tohálâšvuođâ sun finnij 1998.
     

Anarâškielâ servi vuâđudui ive 1986, mon aalgâ rääjist Matti lii lamaš seervi saavâjođetteijen. Čohčuv 1997 servi algâttij Anarist kielâpiervâltooimâ, mon uáiviäššin lâi máttááttiđ vuálá škovlâahasijd párnáid anarâškielâ nuuvt, maht pärni uáppá kielâ: sárnumáin. Kielâpiervâlist láá puáđiškuáttâm párnááh škovláid, kiäh mättih kielâ nuuvt pyereest, et sijjân ferttij orniđ máttááttâs. Mutko talle já täälgin iä lah tarbâšân anarâškielâ máttáátteijeeh, te Matti vaaldij virgestis rijjâvuođâ já máttátškuođij škoovlâin. Sun lii olmooš, kote siđhesvuođâinis, nággárvuođâinis já iäljárvuođâinis lii puoh enâmustáá vaikuttâm 1900 loopâ já 2000 aalgâ anarâškielâ ovdánmán.

Kuobžâ-Saammâl Maati kirjálâš áánsuh:
- jurgâlâm Ráámmát čalluu Piättár vuossamuž kirje ive 1976,
- toimâttâm oovtâst Pekka Sammallahtijn Suoma-säämi-suoma škovlasänikirje ive 1983,
- čáállâm luuhâmkirjáid Ánná já Jovnâ ive 1985, sehe Ánná já Jovna poccui kuvlân ive 1987,
- jurgâlâm orjâlâškielâst oppâkirje Sämikiela vieres kiellan vuáđuškoovlast 4 ive 1988,
- toimâttâm oovtâst Pekka Sammallahtijn Säämi-suomâ sänikirje ive 1993,
- toimâttâm já luuhâm jienâkirje já kirje Sigá maainâs ive 1992, mast láá kyehti kasseet,
- toimâttâm antologia Tovlááh mainâseh ive 1996,
- jurgâlâm orjâlâškielâst 10 párnái mainâskirjed,
- ráhtâm anarâškielâ kovesänikirje Oopâ saanijd ive 2000.



Matti Morottajan kotialbumi
Kuobžâ-Saammâl Matti, Matti Morottaja.

 

 

 

 

 

 

 

 
 

 

 

Maassd pajas

 


  © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi siida@samimuseum.fi