Juopmu

Rumex acetosa

Nuorra lasttaid sáhttá čoaggit miehtá geasi. Juopmomáli galgá guhká vuoššat ja fierrut olles áiggi dassáigo dat leat suddan, juobe 4-7 diimmu. Juomuid vušše miehtá geasi ja dávjá dasa bidje maid boskka. Juopmu suvruda mielkki. Ovdal bidjege dan bohccomielkái ja dat seaillui bures muorralihtis dahje bohccočoavjjis. Ovddeš áigge juopmu lei hui dehálaš olbmuide ja sápmelaččat Čohkkirašas gitta Ávjovárrái muitaledje 1750-logus, ahte oktan sivvan go sii johtet rittui geassái, lea go doppe lea nu olu juopmu.
Galgá váruhit šattu oksálasivrra, mii sáhttá vaháguhttit monemuččaid. Danin ferte dákkár oksálásivrrašattuiguin borrat mielkebuktagiid. Juomu heivege borrat ovttas milkkiin, jogurttain ja loahppemilkkiin.

Gieddejuopmu lea 30–80 cm guhkkosaš máŋggajahkásaš rássi. Lasttat leat sáitenjunehápmásaččat ja rukses lieđit leat suorrás gieraliđđosis. Gieddejuopmu lea dábálaš šládja measta miehtá Davvieatnamiid, Suoma duottarguovlluin gávdno dan davvi vuollešládja (ssp. lapponicus). Šaddá bures gittiin, bealdoravddain ja geaidnoguorain.