Dolat

Dolat leat máŋggaláganat, nu boaldenmuora go dollasajige ektui. Iešguđetlágan muorat, rissit ja dakŋasat boaldenmuorran jagiáiggiid mielde ja iešguhtege atnui. Geasset dárbbašii duššefal rissedola duolddahastit čázi, go fal dálvebuollažiin buoremus muorran adno soahki.

Buot muoraid ja dakŋasiid sáhttá boaldit. Dain leat earálágan iešvuođat ja danin daid boaldinge lea dálkkiid, áiggi ja dárbbu mielde. Goađis dolla lea sámeuvnnas, lávus áradolla ja sajusdolla lea olgun. Nivvsat dahjege čátná (duovli) cagaha dola, doallá dola heakkas. Dola heagga eallá ija badjel árranis gunaid vuolde ja dihtolágan stohkkemuoras arvin.

Nisu cahkkeamen dola

Nisu cahkkeheamen dola

Soahtus lea buorre seailluhit muoraid máŋggaidge jagiid. Jos soahttu ii leat goike sajis dievá alde, de muorat gesset čázi máddagii, iige dat leat buorre guhkit áigái. Vealu muorat fas guhppot go beasselatnjii beassá čáhci.

koivupino

Soahkesoahttu

Vuovddi galgá dikšut ja geahččat dainna čalmmiin maid guođđit: njuolggo, čáppa, dearvvas lánjáid ja olles muoraid. Váldit fas roanze ja dakkáriid mat boarásmuvvamin ja mieskamin. Boaldin dáfos ii leat nu vealla makkár muora njeaidá, muhto vuovddi dáfos gal lea.

”Dola go bidjá ja čohkká, dathan lea skihpár ja divššoda olbmo. Go okto ledjen die lei mu skihpár ja go basisten bierggu dahje guoli de lei návddašeapmi.”

”Ohcejogas beazi ii boaldde olus giige, soahki lieggasut. Soahkerissiid fearkut fiinnisin ja bardit látnan goikebessiid ala ja go buollá vuos risselátna de bidjá stuorát muoraid dollii. Ovdal go láviimet bealljegođiin orrut, doppe ii galgan beahcemuora boaldit amas loavdda billašuvvat ja gožuiduvvat.”