Gámasuoinnit

Gámasuoinnit leat sámiid árbedieđus hui guovddážis. Gámasuoinnit ledje dološ sámiide vealtameahttun atnudárbbaš sihke dálvit ja geassit. Gámasuinniid atne dálvit nuvttohiin ja geassit fas sisttehiin. Dat suddjejedje juolggi galbmasis ja doibme juogalágan dimádassan.Suidnema gehččet ainge gullat davviolbmuid vuođđodáidduide vaikko gámasuinniid geavaheapmi leage dán áigge sakka geahppánan.

Gámasuinniid buoremus čuohppanáigi lea borgemánus. Dalle luktit, mat čuhppojuvvojit, leat guhkimus muttus muhto eai leat vel dáktan. Vuohkkaseamos áigi dán bargui lea šaddi mánu áigi. Gámasuoidnin anihit buoremusat guovddain ja ájaguorain šaddi guhkes, nana ja soddjilis gámasuoinlukti (lat. Carex aquatilis) ja šluppotlukti (lat. Carex rostrata). Bargoneavvun geavahit sámeniibbi dahje aiddo dán várás oaivvilduvvon njuolggolágan gámasuoinsirppe dahje dábálaš sirppe. Goapmira dievva čárvejuvvo luktegihppu, mii čuhppojuvvo nuppiin gieđain máddaga ráje ja giesastuvvo dasto iežas birra.

kenkaheina_kuvitus

Gámasuoidnesirpe

Dasto čuolbma čovdojuvvo ja luktiid garralágan máddagat dibmejuvvojit cábmimiin ja gieđaid gaskkas. Árbevirolaš bargoneavvu gámasuinniid dibmemii lea soahkešluppot, man nubbi geahči lea vullojuvvon giehtasadjin. Šluppoha gassa gežiin luktit cábmojuvvojit dimisin. Cábminvuolážin aniha jorba steanžegeađgi. Bures dibmejuvvon luktit giesastuvvojit ohpit gihppun ja goikaduvvojit dakkár sajis, gosa beassá áibmu. Goikaduvvon gámasuinniid sáhttá vurkkodit goike čoaskalágan sajis juogo horstaseahkas dahje daid sáhttá fierradit čavges fierran.

kenkaheina_kuvitus2

Gámasuoinnit goikamin

Ovdalaš áiggiid gámasuoinnit ledje vealtameahttun atnudárbbaš. Dán áigge gámasuinniid eai šat báljo ane beaivválaš eallimis. Gámasuinniid čuohppan ja gieđahallan lea áddjás bargu ja gámasuoinnit leat hui bahá ludnet. Ođđa ullomateriálat ja teknihkalaš sárrasiin ráhkaduvvon materiálat leat boahtán gámasuinniid sadjái gápmagiid liekkasindoallin. Gámasuinniid čuohppama ja gieđahallama ja gápmagiid suidnema atnet almmatge sámiid gaskkas kultuvrralaččat mearkkašahtti dáidun. Gámasuinniid geavahit ee. sámedujiin ođđa nuvttohiid ja sisttehiid deavdimii daidda hámi addin dihte ja daid vurkkodeami várás. Aiddo čuhppojuvvon gámasuinniin lea njálgga hádja, mii bohciidahttá dovddu davviguovlluid ájaguora ealaskas geasis.

In Archive