HUKSIMÄRBIVYEHI

Anarâšâi algâalgâliih hirsâkuáđih iä lah siäilum onnáápeeivi räi, mut puáris sijdâsajeh já ovtâskâs kuátisajeh láá kärttejum anarâšâi aassâmkuávlu jyehi kuávlust. Puáris aassâmkulttuurist láá eromâš valdâttâlmeh, sárguseh já čuovâkoveh. Taid láá ráhtám eres lasseen T.I. Itkonen, Ilmari Itkonen, Samuli Paulaharju já maaŋgah onnáápeeivi totkeeh.
                     
Aarrânkuáđist lii aigijmield ovdánâm oovtâvistásâš tupe, mast lii lamaš täkki já tast ain 2- tâi 3-vistásâš táálu, mast lii lamaš tupe, kolmâveeskir já káámmár.

Veikkâ tälvipääihist lii aassum ivveest kuhheeb ääigi ko kesipääihist, lii kesipääihi aassâmviste rahtum pááihui pyerebeht já stuárráábin. Kuohtuuh pääihih lává finnim tuve lasseen šiljopirrâsân toos kullee tergâdis viistijd já rakânâsâid. Toos láá vaikuttâm meiddei áigápuáđu maaŋgah käldeeh: kyelipivdo, puásuituálu, šiiveettuálu sehe mottoomlágán viljâlem.

Ulmemiäldásávt uárnejum aassâmpääihih

Kesipääihi šiljopirrâsân láá kullum válduviste lasseen sävni já posâlâddâmriddo, maaŋgah ääitih, naavit, savzâpuvre, viermi- já nyettiuulgah, sátku, kyelikuškâdemsteelligeh ađai áárduh já mii tergâdumos – kyelikiällár. Kesiääigi kyelisalâsijd lâi tehálâš siäiluttiđ tarbâšân kolmâsist, et kiällár huksejui huolâlávt. Pyerrin kiävttojii luándu jieijâs maaŋgah máhđulâšvuođah tegu kolmâ käldeeh tâi aijuuh.

Kesipaihij aldasijn, riddo- já suánjuniijtoi, sehe huáššisojij paaldâst lijjii haasih já lyeveh, moid syeinih tâi huáših luáváduvvojii. Rido alda puáris muoráid lijjii kiddejum meiddei vuovdah čäciludij pessiimân já moonij nurâmân. Pottáák já navrâs šoddâdem lasseen eres-uv šaddošoddâdem aalgij leđe uápis anarâššáid, et šiljo jyehi áinoo lijgoo uási rahtui šaddopiäldun. Tuve seinipiälláh-uv finnejii kukkápeeŋkâ čiŋŋân.

Tälvipääihist oppeet lijjii tuve lasseen sävni, naavit já láátu, kyeli- já piärguääitih, kiällár, vuárháh já eres ääitih táárbumield sehe äiđi vuájáánergij tolâmân tâi läbžikyeddid várás. Kiđđâtäälvi kuškâduvvojii piärguh keesi várás, et káátui alne lijjii piärgukuškâdemsteelligeh. Ääitih lijjii iänááš jyelgiääitih – neelji čuoldâ oolâ huksejum- tâi njollâääitih.

Aanaarjäävri pirrâsijn láá siäilum maaŋgah anarâšâi aassâmkiedih vistijdiskuin; motomeh puáris visteh láá ain-uv kiävtust – maaŋgah kesipäikkin. Toovláš anarâš huksimärbivyehi lii uáinimnáálá Säämi museo olgomuseost, moos láá sirdum Movsháá siijdâ visteh, sehe Vyeppee riidon uđđâsisthuksejum kyelipivdemkylást.

Irja Jefremoff

Maassâd pajas