LAURI ITKONEN

Ive 1899 uusâi Aanaar kirkkohiärrán tallaš Pulkkila servikode kappallâš Lauri Arvid Itkonen, kote lâi tađe ovdil skappum Elias Lönnrot kirje “Über den ENARE-LAPPISCHEN DIALEKT”, uápásmum toos huolâlávt, jeđe čođâldittám ollâopâttuvâst anarâškielâ tutkos professor Arvid Genetzân. Sun lâi toin naalijn finnim ovdâmune nube occee iähtun, muhoslâš Kuno Strömmerân, kiäst lâi lamaš kuhheeb ánsulisto já pargohárjánem.
     
Ko Lauri Arvid Itkonen lâi algâttâm pargoos Aanaar kirkkohiärrán, te sun jurgâlškuođij kielâmiäštárijdiskijn Iisakki Mannermaain já Heikki Mattusáin pispe J.L. Ryle čáállám vuoiŋâlii kirjáá Oađáh-uv tun? Kirjááš almostui ive 1902 Uno Knorring ruttârááju kuástádâssáin. Siämmáá áigásávt sun jurgâlij kielâmiäštárijdiskijn meiddei Katkismus, mii almostui siämmáá ive já vala seminaar ovdâalmaa F.W. Sundwall heiviittâm Ráámmat historja, mii almostui Syemmilii kirjálâšvuođâ seervi teddilâssân ive 1906. Taan kirje loopâst láá ereslasseen káártáh Koskâmeerâ nuorttâuási pirrâsist já Kaanaast, moin noomah láá heiviittum anarâškielân.
     
Lauri Itkonen lâi nuuvt vuáđulávt uápásmum anarâškielân, et sust liččii lamaš veikkâ magareh máhđulâšvuođah vaikuttiđ kielâ kirjálâš ovdánmân. Máhđulávt sun lâi jurdâččâm-uv salmâkirje teikkâ salmâčuágálduv almostittem anarâškielân, ko motomeh jurgâlusah láá kavnum suu maŋa. Sämikielâlij olgosadalduvâi almostitmân kuittâg ruttâ ij mieđettum tuárvás já Lauri Itkonen tušástuuškuođij áášán. Nuuvtpa sun sirdâšuuškuođij hebrea kielâ tutkâmân já ton kuáttá Psaalmâi já Jesaja kirje tutkâmušâi pehti finnij Suomâ Tieđâakatemia jeessânvuođâ, värijeessânvuođâ ráámmátjurgâlâskomiteast sehe vala teologia kunneetuáhtár áárvu ive 1923.
     
Nuuvt stuorrâ vaahâg anarâškielân ko lâi-uv Lauri Itkosii sirdâšem hebrea kielâ tutkâmán, vala stuárráb vaahâg tábáhtui keessiv 1912, ko sun lâi jotemin särnimađhijnis Avveeljuuvâ Kuldalist. Talle pappâl puállái já ton pyellim ohtâvuođâst tuušâi Itkosii ubâ sämikielâlâš kirjálâšvuođâ vuárkká. Siämmást tuššii tiäđust-uv puoh suomâkielâliih-uv äššipápáreh, tegu paapâkirjeh jno. Tiet pappâl pyellim vaikuttij suu puátteevuotân toin naalijn, et tot toovâi älkkeebin miärádâs, mon sun lâi juo kuhheeb ääigi smiettâm. Stuorrâ páárnâšjuávhu škovliittem ko ij liččii älkkee Anarist läädist já nuuvtpa sun kiđđuv 1914 varrij Viihtin. Itkosii Aanaar mätki piištij tuše 13 ihheed, mutâ ton paajeest sun finnij ennuv áigá. Itkosii 13 párnáá juávhust Anarân paasij ohtâ kaandâš, mon ryevdiriistâst Aanaar hävdieennâmsuollust lohá Pekka *1900, †1903.
     
Lauri Itkonen lâi puoh merhâšitteemus Itkosii suuvâ ovdâsteijee tääbbin Säämist, ko lâihân sun pegâlmâs viiljâšjuávhu eeči. Viiljâžeh lijjii: Lauri Ilmari (puárásumos já Juvduunjäälmi keđgiáigásij kuátisojij kävnee sehe värituámmár), Toivo Immanuel (kuálmádin puárásumos já máinuhis kielâ- já aalmugtiettuu totkee), Erkki Esaias (nuorâmus já akateemikko), sehe Tuomo (Aanaar kirkkohiärrá já Säämi ristâlâš nuorâškoovlâ rehtor). Eres párnááh lijjii Arvo Johannes (rievdâdij maŋeláá noomâs Jussin), Tyyni (nubben puárásumos), Eeva, Ailâ, Piäkká, Heikkâ, Aino, Rauha já Sáárá. Kyehti puárásumos lává šoddâm ive siste Sotkamost, vittâ Pulkkilast já loopah kuttâ Anarist. Lauri Arvid Itkonen šoodâi ive 1865 Savost já sun lâi Anarist varrim maŋa Viihti kirkkohiärrán kidâ jämimis räi. Lauri Arvid Itkonen jaamij kesimáánu 3. peeivi 1925 kuđâlov ihásâžžân.

Maassâd pajas