Varriistellee anarâšsiärváduvah riemmii majemustáá 1500-lovo loopâkeččin čokkâniđ tälviv Aanaarjäävri viestâruásist tälvisijdáid, main tipšojii sosiaalliih koskâvuođah já ohtsâškodáliih ääših. Tälvisiijdâin tuállojii kuátikeriveh já tahhojii siärváduv kyeskee miärádâsah, já tobbeen kolliistellii meiddei almos vääldi ovdâsteijeeh, paapah, tuámáreh, kävppijâsah já viärukyeddeeh.

Anarist kávnojeh kyehtnubáloh tälvisijdâpäikkid, mii lii eenâb ko eres sämisiijdâin ohtsis. Toh lijjii táválávt uccâ laddui tâi juuvâi aldasijn, saajeest, mast joteh maaŋgah kiäinuh stuárráábáid čácáduvváid. Juvduu taavaabeln láá ovtâskâs tälvisijdâpääihih Einehjávráást, Piälppáájäävrist ja Rečitimjávráást. Eidusâš tälvisijdâčuákki, käävci tälvisijdâd, láá Uáđđiveist já ohtâ sijdâpäikki togo alda Lapinoja njäälmist. Muštâluvvoo, et tälvisijdâ sirdâšui, ko kuávlu puáldimmuorah, kuolmâspeesih já jäävvil lijjii nuuhâm, mut Suomâ Säämist sirdem lii lamaš härvinâšâb. Ovdâmerkkân uási Uáđđivei aassâmsoojijn láá lamaš siämmáá-áigásávt aassum 1500-lovvoost 1600-lovo loopân.

Älkkest huámášittee toovlášpasâttâshäämi

Uáđđivei tälvisijdâi kuátisajeh uáinojeh meeccist neeljičievâgin, suullân meetter kobdosâžžân já 20-30 seenti alosâžžân kehámudârdâssân, moi stuárudâh lii suullân 5 x 5 meetter. Mudârdâsâi kuávdoo uáinoo čielgâsávt neeljičievvâg aarrânpardattâh, já mudârdâsâst lii meiddei čielgâ uksâräigi. Pasâttâsah láá šoddâm lavŋekoođijn, main kuuđâčievvâg hirsâsáálvus lii raijim lättee. Kuáđi pajeuási kuátipeeljih láá mieigâm sálvus vuástá, já sáálvus lii tuvdum ulguubeln čunoimudârdâssáin. Lavŋekuáđih láá lamaš kidânjâs aassâmviäsuh, main lii puáhtám tälviv aassâđ luuvijd iivijd.

Uáđđivei 2 - tärkkilumosávt tutkum tälvisijdâ

Pyeremustáá Uáđđivei tälvisijdâčuásáttâsâin lii tutkum nk. Uáđđivei 2, mii lii suullân 100 meetterid tááláá juuvâst viestârân, kilomeetter keččin Aanaarjäävri riddoost. Togo láá 13 kuátisaijeed, main love láá tutkum arkeologâlâš kuáivumijguin. Maaŋgâihásij kuáivumij valjaamus kavnâmjuávhu tohhii cyevkkejum kodetäävtih, moh tobbeen vyerkkejuvvojii suullân 500 kiilud. Mottoom verd tähtiamnâstuvâst puovtij uáiniđ meiddei kuolij já ludij taavtijd. Nuuvtpa anarâšâi tälviraavvâd šoodâi iänááš kode piärgust.

Christian Carpelan čáittá ulmuid kuátisaje Uáđđiveist.	Uáđđivei puávtustävirijn eromâšumoseh láá pevdi- ađai heeđâlmniijbeh.

Tiŋgâkavnâmeh muštâleh elimist

Uáđđivei 2 -čuásáttuv kuáivumijn láá kavnum 517 tiŋgâd tâi toi pittád, moh muštâleh anarâšâi uástuvyeimist já kävppiohtâvuođâin sehe máhđulávt meiddei oskoldâhlâš elimist. Jyehipiäiválijn metallist rahtum anokaavnijn puávtáččij mainâšiđ áákšuid, niijbijd, nijbešooldijd, pääđi oosijd, lyyrahámásijd tullâruovdijd já nijbeteerijd.

Uáđđivei áákšuh láá ryešilâšmallisiih, já máhđulávt uási nijbeteerijn-uv láá puáđuliih nuorttân. Kuáivumijn pottii uáinusân meiddei pivdopiergâseh, stuárráh, ryevdist rahtum vuoggâvageh, njuolâkeeči sehe lajoluođâ. Puáris äššikiirjijn muštâluvvoo, et anarâšah kevttii meccipiivdost tullâviärjuid juo 1600-lovvoost, et luođâkavnâm nannee kirjálâš tiäđuid. Uáđđivei pyehtimkáálvuin eromâšumoh láá pevdi- ađai heeđâlmniijbeh, moh láá rahtum Koskâ- já/tâi Viestâr-Euroopast. Meiddei čiŋŋâkavnâmijn tiättojeh anarâšâi nuorttiipiälááh já viestârpiälááh ohtâvuođah. Siilbâst rahtum mariamonogram čuujoot viestârân já pronssâssuormâseh nuortâs. Tai lasseen láá kavnum tanepuáluh já silbâsraŋgâpárgálduvâst pittá.

Tähti- já čuárvitiiŋgah láá Uáđđiveist kavnum uccáá, eres lasseen nuáidiruumbu veeččir, máhđulávt njuolâkeeči, pecikolloom já pastemeh. Uásist čuárvitiiŋgâin láá nuorttâ-anarâškuávlun kulleeh, vineneljihâšah já toi kuávdáá čuágástuvâin šaddee sárgushervâttâs. Kirjáliih käldeeh muštâleh, et anarâšah láá jottáám kyelipiivdost Vaarjâgist, et kuáivumijn kavnum tiŋŋâkeeđgih vissásávt muštâleh anarâšâi jieijâs maađhijn Jieŋâmeerâ kuávlun.

Oskolduv tobdomeerhah aassâmsoojijn

Hirsâkođij ulguupiäláin kodetähtituuvnin, main täävtih láá cyevkkejum, láá kavnum iänááš uási čavos tiiŋgah já njuolâkečihámásiih veškipeldipitáh. Peldipitáh láá táválumos kavnâmhäämi Vaarjâg já Ruotâ sämikuávlust. Lii arvâlum, et toh láá kevttum ruuđâ saajeest kavpâšem ohtâvuođâst, mut njuolâkeeji háámán čuoppum vineneljihâžžân tain lii puáhtám leđe meiddei miinii oskoldâhân kullee merhâšume. Tiiŋgah, moh láá koddetähtikiärdášuumijn, pyehtih muštâliđ siärváduv jesânij uhredmijn já oskoldâhlâš elimist.

Tälvisiijdâin tälvituuvijd

Uáđđivei tälvisiijdâin lii aassum 1500-lovo loopâ rääjist. Uáđđivei 2 -čuásáttuv kuáivumijn lii kavnum tuše ohtâ ááigán čujotteijee ruttâ, mii lii oovtâ koopeek šlanttâ. Moskova stuorrâfurstâ Ivan IV Vasiljevič, kote lâi tobdos maŋeláá noomáin Iivana IV Julme, lâi teddilittám taam ruuđâ. Taat nk. kuáškánjâšruttâ lii čoskum äigikooskâst 1535-1547, mon maŋa tot lii jottáám Uáđđivein.

Uáđđivei tälvisijdâsojij äigidmân láá rähtittum radiočiđđâäigidmeh kođij muorâin sehe čiđđâlum arânijn já lätteeoosijn. Tärhibeh äigidmeh láá kuittâg finnâšum kodetaavtijn ja čuárvipittáin, ko kuátiamnâsin já puáldimmuorrân lii vaarâ-uv kevttum sierâahasâš suárvi. Äigidmij já tiŋgâviärdálmij vuáđuld Uáđđivei 2 -tälvisiijdâ hirsâkoođijn lii aassum aaibâs 1660-lovo räi. Aanaar uđđâ tälvisijdâpäikkin šoodâi Piälppáájävri, ko tohon huksejui kirkko ive 1646.

Eija Ojanlatva